Tõuloomakasvatus 2013-2

ETLLi liikmed on tajunud, et koos põllumajandusloomade aretuse seaduse (PÕLAS) harmoniseerimisega on see paranenud, kuid paljuski kaotanud võimaluse edendada Eesti tõuaretustöö sajanditepikkuse traditsioonide omapära, osati on tekst muudetud väga üldiseks, mis annab võimaluse vastuolulisteks tõlgendusteks. Selline vormistus ei kaitse meie loomakasvatajate aretustöö identiteeti ega võimalda seda ka järelevalveasutusel.
Aretusühingud on tunnetanud, et suhtlemine riigiasutustega on muutunud hetkeliseks, vahel isegi kontrameelseks. Seepärast näitas ETLL üles initsiatiivi tulla kokku ja arutada koos probleeme. 18. märtsil toimuski ümarlaud, kus mõnedki põllumajandusministeeriumi, aga ka aretusühingute töötajad kohtusid silmast silma esmakordselt. Ametnikud, kes teevad tõuaretusalaseid otsuseid, paiknevad ministeeriumi eri struktuuriosades. Arvestatakse rohkem Brüsseli vajadusi, vähem põllumajanduse tootmisharude struktuuri. Arutelu oli asjalik. Lõpuks jõuti ühisele seisukohale, et põllumajandusloomade aretuse seadus vajab kohendamist. Osalenutele tehti kohustuseks esitada ettepanekud ühe kuu jooksul.
ETLLi liikmed esitasid palju ettepanekuid, kuid siinjuures paar põhimõttelist ettepanekut. Esiteks tuleb lahku viia aretusühingu ja tõuraamatu tunnustamine ning eraldi käsitleda tõu tunnustamist, samas seadustada ka Eestis aretatavad looma- ja linnutõud. Teiseks seadustada karusloomade tõuaretus Eestis, lähtudes rahvusvahelistest kogemustest. Kolmandaks suurendada riigiasutuste ja aretusühingute vastutust, kui ohustatud tõule uue aretusühingu tunnustamine põhjustab ohustatud tõu langemise veelgi ohtlikumasse FAO kategooriasse.
Edaspidine osutus aga hoopis omapäraseks. Meile vastati, et paar ettepanekut on vastuolus EL direktiividega. Järelpärimistele, millised on teiste (hobusekasvatajate) aretusühingute, eriti aga põllumajandusministeeriumi ja VTA parandusettepanekud (mõlemate esindajad kinnitasid PÕLASi parandamise vajadust), saabus Anneli Härmsoni vastus: 2014. aastal jõustuvad majandustegevuse seadustiku üldosa seadus ning korrakaitseseadus, mis muudavad ka aretusseadust. 10. juunil on plaanis põllumajandusministeeriumi ümarlauas tutvustada nendega seotud muudatusi ning sobitada tehtud ettepanekud uude teksti. Kahju!
SSuveüritused on käivitunud. ELaS korraldas kena lambapäeva 1. juunil Atlantise taga pargis, poolemeetrises rohus. Aga põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli kohal. Tori hobusekasvanduses korraldas EHS 6. juunil veosõiduvõistlused, ETKÜ Saarte vissikonkursi 12. juunil ja nii läbi suve. Edu teile!

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2013. a I kvartalis

Veised
4 E. Siiber. Ühistegevuse ajalooline areng ja selle taastamine iseseisvunud Eestis
7 E. Siiber. Eesti mustakirju (holsteini) tõu kehamõõtmete dünaamika
10 K. Kalamees. Ohustatud tõuga tuleb teha sihikindlat aretustööd
12 T. Põlluäär. Rahvusvahelise Punase Lehma Klubi koosolek Saksamaal
13 A. Vaan, R. Toi, I. Kallas. Lihaveisekasvatajate „Aquitanima Tour 2013“ Prantsusmaal

Lambad
14 K. Vikat. Lammaste jõudluskontroll 2012. aastal (tabel 2 ja tabel 3)

Linnud
16 H. Tikk, V. Tikk, M. Piirsalu, A. Lember. Eesti vuttide jõudluskontrolli tulemused aastatel 2008–2012

Kunstlik seemendus
21 A. Kask. 50 aastat esimesest spermaringist Pärnumaal
23 V. Vilson. Kunstliku seemenduse edendamine Valga rajoonis

Referaadid (refereerinud O. Saveli)
25 Z. Fekete, R. Baumung, B. Fuerst-Waltl, K. Keller, F. Szabü. Piimajõudluse mõju ettevõtte rentaablusele ja valikutunnuste majanduskaaludele
26 Uudiseid Hollandist ja Soomest
27 A. Strehl, J. Kolckhorst-Kohle. Lehmade parem sigivus Osnabrücki ettevõtetes Heatime-süsteemi abil

Hobused
27 R. Raadik, K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolek
28 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Selts Maamessil
28 J. Rekola. Eesti raskeveohobune Soome hobumessil

Krista Sepa foto

Vaadatud korda.