Tõuloomakasvatus 2023-1

Eesti Tõuloomakasvatuse Liit ja selle liikmed alustavad koos EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudiga ajakirja Tõuloomakasvatuse teist aastasada lootuses, et ilmub ka 200. ajakirja number. Selleks peab mui- dugi nii autorite kui ka tehnilise toimetuse koosseis noorenema, sest 25 aastat lisaks tänavusele aastale käib meile paljudele üle jõu. Järelikult ongi meie kõikide ülesandeks leida juurde noori kolleege, et ajakirjaga seotud kollektiiv püsiks värskena. Kui lugejad teavad kirjutamisjõulisi noori tõuaretusspetsialiste, innustage neid kirjutama või andke nendest teada, et aidata julgustada neid kirjutama. Olen 50 aastat levitanud EPA linnukasvatuse professori Cirelius Ruusi seisukohta, mida kuulsin, kui käisin temalt nõu küsimas, keda võtta aspirantuuri. Prof Ruusi seisukoht oli, et kandidaadil peab olema hea istmik, st hea istumisvõime, hea püsivus. Hilisemas elus on seisukoht leidnud kinnitust.

Käsitletut võib nimetada ka probleemiks, mis vajab lahendamist, aga koos sellega juurdub Eestis imelik kõnepruuk, õigemini kahtlus klassikaliste põllumajanduslike terminite käsitluses. Paar aastakümmet tagasi kadus klassikaline elukutse „agronoom“ ning ministeeriumi- ja ülikoolistruktuurist „agronoomia“, mis päästeti asendusega „taimekasvataja“ või „põllumajandus“. Kui esimene on korrektne, siis teise kasutamine on ebatäpne, sest tegemist on „põllundusega“ ehk põlluharimisega koos kaubanduse jm sellisega. Põllumajandus haarab peale põllunduse veel loomakasvatuse, siseveekalamajanduse, veterinaaria, metsanduse jm. Hoopis kummaline olukord on loomade, nende kasvatamise ja toiduks tarbimisega. Vanemad põlvkonnad, rääkimata meie vanemate või vanavanemate põlvkondadest, on harjunud rääkima, et loomi kasvatatakse ja toitu tehakse. Ja nüüd on mõne aasta jooksul käibel toidutootmine, toiduohutus jne. Puudub veel „toidukasvatamine“ laias mõistes „loomakasvatuse“ asemel. Rõhutatakse veel loomatervist, -heaolu, äkki peaks asendama „toiduheaoluga“? Sellega saaks sellest mõistest „loom“ päris lahti, sest loomakasvatuse diplomiga töötajaid ei jätku ühe käe sõrmedel üleslugemiseks.

Paarkümmend aastat tagasi tõusis jõuliselt esile „inimfaktor“, et kippusidki hommikul abikaasale ütlema „tere inimfaktor!“. Nüüd oleme uuel ringil. Maa elu (16. veebruar 2023) annab teada, et 1. jaanuarist ühinesid Eesti Taimekasvatuse Instituut ja Põllumajandusuuringute Kes- kus, mille tulemusena moodustus Maaelu Teadmuskeskus. Tekstile on lisatud juhtkonna foto, kuhu on kaasatud ka EMÜ VLI söötmise dotsent Marko Kass, kes meile järgmises ajakirjanumbris tutvustab, kuidas loomakasvatus ja teised maaelu tahud saavad esindatud teadmuskeskuses. Termin „maaelu“ on salakaval, mille varjus annab varasemaid põllumajanduse struktuurüksusi esile tõsta, teisi hägustada, nagu on see toimunud põllumajandusministeeriumi reorganiseerimisega maaeluministeeriumiks.

Olev Saveli

Loomakasvatus

2 K. Karisalu, L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2022. a

Veised
6 E. Raid. Eesti maatõug 2022. aastal

Linnud
9 K. Vikat. Ohustatud tõugu eesti vuti 2022. a jõudluskontrolli tulemused Järveotsa Vutifarm OÜs

Hobused
11 A. Kallaste. Uued tunnustatud täkud eesti ja tori tõus

Jõudluskontroll
13 EPJ. Eesti lehmade piimatoodang on tõusnud 22 aastat järjest
14 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2022. aastal
17 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2022. aastal

Teadus
19 P. Padrik, T. Hallap, Ü. Jaakma. Aberdiini-anguse tõugu pullikute kasvu, arengu ja viljakusnäitajate seosed pulliku vanusega
21 L. Lutter, E. Songisepp, H. Viinalass. Lisandväärtuse andmine kohalike tõugude piimale

Reisikirjad
23 E. Raid. Teistmoodi Dubai
25 T. Hallap. Õppereis Iirimaale

Kroonika
27 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
30 T.-T. Bultiko. Tunnustati parimaid veisekasvatajaid
32 J. Mättik. Eesti lihaveise noorpullide jõudluskatse 2022–2023
34 A. Tänavots. 100 aastat Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamisest