Tõuloomakasvatus 2023-4

Selle aasta viimane ajakiri märgib ilmselt ühe pikema perioodi lõppu. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu juhtkonna (juhatuse) koosseis muutub jaanuarist. Kolmkümmend aastat ETLLi presidendina on piisav aeg, et anda teatepulk üle. Liidu igapäevatöö lihtsalt vajab seda, sest tõuaretuslik keskkond on koos majanduse ja välissuhetega oluliselt muutunud.

Nende kolmekümne aasta jooksul on kujunenud oma kindlad traditsioonid, nagu seda on olnud ajakirja Tõuloomakasvatus väljaandmine igas kvartalis või näituse TÕULOOM toimumine igal aastal septembri esimesel laupäe- val. Tõuaretusalased konverentsid või seminarid on toimunud, kuid pole traditsioonilised, sest siin on oma osa aretusühingutel ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal. Liidul pole olnud põhjust konkurentsi pakkuda, sest need on rikastanud meie tõuaretajate teadmisi. Samaviisi on reklaamprospektide trükkimisega, neid on periooditi vaja, kuid materjali kokkusaamine on raske. Liit on aga au sees pidanud tõuraamatu pidamise (1885. aastast) aastapäeva tähistamist kogumiku ja konverentsiga.

Siinkohal kõigile, kes olete koos töötanud või kuidagi moodi kaasa aidanud meie ühistegelisele tegevusele, ühisürituste läbiviimisele ja uute ideede rakendamisele PALJU TÄNU, ikka tervist ja õnne!

On detsember ja aastast hakkab kujunema ettekujutus või analüüs. Väga muutlik ilm vegetatsiooniperioodil, mis piirkonniti ei loonud sarnaseid tingimusi kõigile põllumajandusettevõtetele. Üldine krahh oli kuiv kevad ja uputav sügis, mis jättis palju hilinevalt kasvanud toodangut põllule. Palju loomi on viidud seetõttu tapamajja, kus õnneks pikad järjekorrad, mis päästavad loomi.

Maailm on ohtlikus seisundis, sest lõkkekohti on juba liiga palju, nii võib nende ühinemisest kahjutuli puhkeda. Väike Eesti annab ikka oma osa, surkides ohtlikes piirkondades oma „väga selgete“ seisukohtadega. Koduses Eestis sellised seisukohad puuduvad, sest võimuvõitluse (-hoidmise) püüded on väljunud tavareeglitest ja eetikanormidest.

Viimaseid päevi kannab vastutust Lai tn 39/41 hoone põllumajanduse eest, sest regionaalpoliitikaga koos vajavad ametnikud uuel aastal suuremaid ruume Tõnismäel. Põllumehe või loomakasvataja mured hägustuvad nii suures kompleksis jäädavalt. Piirkonna mured on suuremad, mis on seotud küll põllumajandusega, kuid jätavad varju Eestile kuulsust toonud loomakasvatuse koos tõuaretusega.

Olev Saveli

Loomakasvatus

2 T. Hallap. Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

Veised
4 V. Seera. Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus
5 T. Bulitko, R. Härm, A. Härmson. 15. maailma holsteinikasvatajate konverents Prantsusmaal
7 L. Huneke, J. Heise, D. Segelke, S. Rensing, G. Thaller. Aktuaalsed geneetilised ja fenotüübilised trendid Saksa piimakarjakasvatuses

Linnud
9 K. Vikat. Vuttide täissöödad MTÜ Eesti Vutt farmides

Lambad
10 A. Ärmpalu-Idvand. Kihnu Maalambakasvatajate Seltsist sai Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu liige

Küülikud
12 J. Prits. Eesti küülikukasvatajad Slovakkias võistlustules

Sead
13 M. Arden, H. Lehnert, A. Hüttenschmidt. Küsitlus Saksamaa seakasvatajate tuleviku kohta
14 V. Schulze Lohoff, R. Imhäuser. Djuroki kuldid kiirteel

Teadus
15 A. Viljaste-Seera, T. Hallap, Ü. Jaakma. Ekstratsellulaarsed vesiikulid pullide seminaalplasmas - uued viljakuse biomarkerid?

Referaadid
17 T. Damsgaard Ask, J. Andresen. Uudiseid VikingGeneticsist

Kroonika
19 T. Bulitko. Aasta Põllumees 2023 on mahetootjast lihaveisekasvataja Airi Külvet