Tõuloomakasvatus 2024-1

(Hüvasti) Hea lugeja!

On aeg, õigemini aeg on ümber. Päris tööraamat anti välja aprillikuu seitsmendal päeval 1961. Pärnu jõel oli samuti rüsijää (tänavu kuu aega varem Tori sillast) tol korral Sindi paisust ülesvoolu. Tänavu 2. veebruariks kogunes paar kuud alla 63 aasta tegevust erinevatel töökohtadel. Nendesse aastatesse mahub kaks (teaduskandidaadi ja -doktori) väitekirja. Kaasaja nomenklatuur lubaks ka kolmandana diplomitööd kui magistritööd nimetada.
Viimased kolmkümmend aastat on olnud tihedam koostöö tõuaretajatega Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu presidendina ning samal ajal neli aastat ajalehte Tõuinfo ja 26 aastakäiku (igas neli numbrit) ajakirja Tõuloomakasvatus. Piirdugem sellise statistikaga. Veel kord, aitab küll!

Nendel aastatel on tulnud tegeleda kõigi loomaliikidega, aga enam veiste, sealhulgas eesti mustakirju ehk holsteini aretusega. Sünnikodust sain kaasa tori hobuse vaimu, kelle käekäik viimastel aastatel jätab hinge mõru maitse. Kõik loomaliigid on edenenud hästi, ka okupatsiooniajal, aga eriti viimastel aastakümnetel. Jõudluskontroll laseb täpselt mõõta veiste piimajõudlust, mis kõige paremini väljendab Eesti tõuaretajate võimalusi erinevatel ajaperioodidel. 3000 kg saadi kätte 1966. a, järgmise tuhande kilo ületamiseks kulus 20 aastat, teise tuhande saamiseks 14 aastat ehk 2000. aastaks. Ja nüüd kulus iga uue tuhande saamiseks kolm või neli aastat ja 2023. a saavutati 11 114 kg. Tulemus annab rahulolu, et on saanud kaasa aidata tõuaretusele aastakümnete jooksul.

Mis juhtus? Juba 1977. a näitasid Piistaoja katserühma lehmad üle 10 000 kg toodanguvõimet, aga Eesti keskmisena veidi üle 4000 kg. Uue aastatuhande esimestel aastatel kinnitas Põlula katse sama taset aegunud pidamis- tingimustes, aga parimates tingimustes karjad samuti. Tänu ELi toetustele ehitati uued vabapidamisega ja täisratsioonilise söötmisega laudad, mis saidki lehmade ge- neetilise võimekuse lahenduseks. On lugeda/kuulda arvamusi, et tuleks seada piiranguid, sest tähtis on lehmade tervise ja sigivuse hoidmine, siin aitab kaasa genoomvaliku rakendamine.

Ja lõpetuseks. Olen imetlenud Eestimaa tõuaretajate järjekindlust, entusiasmi ja tahtejõudu murda läbi raskuste edu poole. See tee pole kergete killast, sest kõrvalt raskuste ette veeretamine on samuti järjekindel. Rahalised toetused on tänu ELi meetmetele väga vajalikud, eriti loomakasvatussaaduste tarbijatele, et vältida liigset hindade tõusu turul. Aga viimase aja ELi nõuded, mida tahetakse rakendada samade protsendinõuetega, on tänu Eesti püüdlikule majanduspoliitikale juba varem saavutatud. Noorema põlvkonna loomakasvatusjuhid, pidage vastu neile nõuetele ning säilitage tahet ja entusiasmi osa võtta tõuaretuse traditsioonilistest üritustest! Teie tõuloomad on seda väärt.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus

2 K. Karisalu, L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2023. a
6 A. Ärmpalu-Idvand. Ohustatud tõu killustamise tagajärgede analüüs lähemas ja kaugemas vaates

Veised

9 E. Raid. Eesti maatõug 2023. aastal

Linnud

11 K. Vikat. MTÜ Eesti vutt farmide 2023. a jõudluskontrolli tulemused (1. osa)

Väikemäletsejalised

15 A. Ärmpalu-Idvand. Alpaka Lõuna-Ameerikast sobib Eesti alaliseks elanikuks

Jõudluskontroll

18 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS pressiteade
18 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2023. aastal
21 A. Põldvere. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2023. aastal

Teadus

24 A. Viljaste-Seera, T. Hallap, P. Padrik, Ü. Jaakma. Kaks on parem kui üks munand!
26 A. Viljaste-Seera, T. Hallap, P. Padrik, Ü. Jaakma. Eesti maakarja ja eesti holsteini tõugu pullikute arengu- ja viljakusnäitajad

Referaadid

29 Uudiseid Saksamaalt

Kroonika

30 K. Sepp. Tori hobusetõust 2023. aastale tagasivaates
31 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek

 

PDF

Online