Tõuloomakasvatus 2022-3

Aasta 2022 on jõudnud sügisesse ja jätnud selja taha väga eripärase suve, õigemini kasvuperioodi. Nii kuiva ja eriti kuuma suve pika eluaja jooksul ei mäletagi. Kõik hakkas hoopis isepäraselt, veebruaris algas Euroopas sõda. Mõtlesime, et tegu on lühiajalise konfliktiga, aga ei, juba ajalooliselt on suurrahva tahe kinnistunud teisi anastada. Maailma juhtivad riigid, sh EL, ei suuda kuidagi taltsutada anastajat, kusjuures igaüks peab valmis olema ennast kaitsma. Seni maksame sanktsioonidest tulenevat kallist hinda. Kõik see tuli lisaks inimkonna tahtele päästa kliima muutuste eest. Ja mõlemad protsessid vajavad rahalist katet, see tähendab väljaminekuid.

Energiaühikute mitmekordne hinnatõus toob kaasa ka tootmissisendite kordades hinnatõusu ja lumepalliefektina kõikide toodete hinnatõusu, mis jätab kaugele maha palkade/pensionite tõusu, ja käes ongi inflatsiooni kasv. Eksperdid räägivad pikaajalisest perioodist, millest taastumine võtab veelgi kauem. Kõik tegurid suunavad tootmise efektiivsuse langusetrendile, aga juba on näha produktiivloomade arvu vähenemist, mis omakorda toob kaasa kogutoodangu vähenemise. Lõpptulemuseks on elanikkonna väiksem varustatus, sedagi kallima hinnaga.

Vaatamata keerukale olukorrale kogunes Ülenurmele põllumajandusmuuseumisse paar tuhat rahumeelset külastajat, et osaleda järjekordsel sügisnäitusel ja vaadata areenil, pargis või laudas selle aasta tõuloomi. Sagimist oli kõikjal, mis kõige tähtsam, et ilm soosis kõike. Areenil käis tavapärane programm, sai näha Eesti põhilisi lambatõuge ja nende algkomponente, üks „eksponaatidest“ kaotas oma villaku Aigar Reinoldi käe läbi. Vuttidest ja küülikutest oli juttu, aga järgmine poolteist tundi oli veiste päralt. Eesti maatõug selgitas Tanel-Taavi Bulitko käe läbi selle aasta Vissi Lusti Muuluka Farm OÜst. Rahulikumalt esines eesti punase ja eesti holsteini noorendatud koosseis ning kiituse oma esindatuselt areenil teenis lihaveisetõugude esindatus. Mõni aasta tagasi käisid areenil üksikud, tänavu jäi aedikusse ainult tõsine šoti mägiveise pull.

Hobusekasvatajad olid samal ajal Ülenurme pargi all oma täisprogrammiga. Tutvustati tõuge, peeti rakendite võistlust. Küll oli uhke, kui neli rakendit mahtusid traavisõidul väikesele areenile. Võib uskuda, et nii ilusat pilti nägid paljud külastajad esmakordselt.

Käsitsilüpsivõistlus meeldib külastajatele, aga kaasvõistlejatele Muuluka farmi noorperenaise Viktoria Goššovski kahekordne üleolek teise koha omanikust eriti rõõmu ilmselt ei teinud. Publiku lemmikuks valis „plaksumeeter“ (K. Vikat, M. Abel ja J. Õunapuu) Krootuse Agro selle suve holsteini vasika, kelle verinoor talutaja oli valmis igale küsimusele vastama „jah“. Ühed noored mõlemad.

Olev Saveli

Loomakasvatus

2 K. Karisalu, L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2022. a I poolaastal

Veised

4 T.-T. Bulitko. Eesti laktatsioonitoodangu uus rekord on 23 252 kg piima

5 A. Külvet. BovINE – lihaveiste üle-euroopalise teadmussiirde projekti aastakoosolek Saksamaal 13.–15. juuni 2022

9 M. L. Luur. Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2021. a

10 R. Pikkmets. ŠŠaroleekongress 7.–18. juulil 2022 Ühendkuningriigis

Lambad

12 R. Mirka. Eesti lambatõugude aretusest

14 L. Veske. ETLA eesti valgepealine ja eesti tumedapealine lambatõug jõudluskontrollis

Linnud

16 K. Vikat. Eesti vuti 10 põlvkonna jõudluskontrolli näitajad Järveotsa vutifarmis

Sead

19 A. Tänavots, J. Kreela, A. Põldvere, A. Hellenurme. ETSAÜ seemendusjaama karjast väljaläinud kultide kasutus

22 A. Tänavots, J. Kreela, A. Põldvere, A. Hellenurme. ETSAÜ seemendusjaama kultide karjast väljamineku põhjused

24 Väikseim sigade arv pärast Saksamaa ühinemist

Hobused

24 K. Sepp. Hobuste sõidu- ja veokatsed 2022

26 K. Sepp. Üleriigilised tori tõugu noorhobuste jõudluskatsed

Teadus

27 M. Ots. Puhtatõuliste lihaveise aretuspullide kontrollitud üleskasvatamine 2021–2022 aastal

29 N.R.W. Geiker, H.C. Bertram, H. Mejborn, L.O. Dragsted, L. Kristensen, J.R. Carrascal, S. Bügel, A. Astrup. Liha ja inimeste tervis – praegused teadmised ja lüngad uuringutes