Tõuloomakasvatus 2021-3
Hea lugeja!
Jälle kerib hoogu pandeemia, nakatumiste arv kasvab, ja võib ohtu seada suvelõpu üritused. Lambakasvatajad loobusidki oma päeva korraldamisest, eesti hobuse ja tori hobuse päevad toimuvad. ETLLi koosolekul oli Eesti Põllumajandusmuuseumi seisukoht kindel, et sügisnäitus toimub vaatamata pandeemiast tingitud piirangutele, mida tuleb täita. Oma toetuse andsid kõik ETLLi liikmed, mõneti ettevaatlikud on piimaveisekasvatajad, aga Tartu- ja Põlvamaa ettevõtetele võib loota. Näituste üle lugemine annab järjekorranumbriks XXX. Selleks on põhjust kohale tulla nii loomakasvatajatel kui ka külalistel, kuid täita tuleb kehtestatud reegleid.
Näituste sari algas 1990. aastal, kus kahepäevane üritus algas tõuloomade hindamisega, teisel päeval demonstreeriti neid külalistele. Kohal olnutele on meelde jäänud esimene päev tugevalt sajuse ilmaga, aga külalisi võttis Luige tõuloomade müügibaas kena päikesepaistega. Järgmisel aastal polnud enam näituse algatanud põllumajanduse aseministrit Jüri Kulbinit. Järgmised kaks aastat jäid vahele, ühel polnud bensiini, teisel ei jätkunud raha. 1995. aastal, kui tähistati Tartu Eesti Põllumajanduse Seltsi 125. aastapäeva, katsetasime Ülenurmel. Tartu kandi rahvas oli hoopis loomahuvilisem, kui seda oli tallinlane. Veel aasta Luigel ja 1997. aastal koliski loomanäitus TÕULOOMa nime all Eesti Põllumajandusmuuseumi territooriumile ja tänavu ongi 30. kord, kui tõuaretajad üheskoos näitavad külalistele oma aretustöö tulemusi.
Ülenurmele rajati ahvatlev areen, millesse investeerisid EPM ja ETLLi liikmed. Eestvedajaks oli EPMi direktor Kalju Roosve, kui Ülenurme õppe-katsemajandi lehmalauda sõnnikuoidla alale areen valmiski. Esimest korda pääses TÕULOOM areenile 1999. a. Uuel sajandil on areen täies purjes, juba pingidki vahetatud. Peale tõuloomade näituste korraldatakse kultuuriüritusi. Ülenurmel on vahetunud muuseumi juhid, aga koostöö tõuloomakasvatajatega on tihe.
Tori hobusekasvandus kuulub SA Maaelumuuseumite koosseisu ja augusti lõpus avatakse riigihanke abil renoveeritud hoonestik ja tähistatakse kasvanduse 165. aastapäeva. Tahaks loota, et Tori hobusekasvandus saab tagasi oma varasemate aastate hiilguse, mis oleks võrreldav Ülenurmega Lõuna-Eestis.
Ajakirja kaanefotoks on Enn ja Riina Ranna pere, kes Pärnust Tõstamaale poolel teel on kujundanud mitmekülgsete tegevustega turismitalu – Maria Talu OÜ. Sel aastal on kuulsust kogunud rahvusvahelise ratsaspordifestivaliga (CHI), kus juuni alguses ligi paari nädala jooksul korraldati mitmeid ratsa- ja rakendivõistlusi. Esimesel augustil oli seal XXVII eesti raskeveohobuste päev, see on südamelähedane, sest talus aretatakse sama tõugu hobuseid ja juhitakse haruseltsi. Päev õnnestus igati.
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 E. Kärner. Süsinikupõllundus võib olla oluline lahendus ja lisasissetulek põllumeestele
3 E. Kärner. Loomade ja lindude puurispidamise keelamisel tuleb samu nõudeid rakendada ka importtoidule
4 T. Hallap. Lehmad võitluses kliimamuutuste vastu
6 BNS. Loomakasvatuse osakaal põllumajanduses on 30 aastaga mitu korda langenud
6 R. Sõrmus. Kui keelaks kohaliku põllumajanduse üldse ära?
Veised
8 T. Põlluäär. Eesti piimaveiste aretustulemused 2020. a
11 E. Raid. EK Seltsi 2021. aasta üldkoosolek
Hobused
13 K. Sepp. Tõuhobuste sõidu- ja veokatsed
15 K. Sepp. XXVII eesti raskeveohobuste päev Maria talus
Teadus
16 H. Viinalass, S. Värv. Tori hobusetõug – mida näitavad genoomiandmed?
Referaadid
19 T. Põlluäär. Aretus parema udaratervise suunas
20 L. M. Stange, J. Krieter, I. Czycholl. Pearaputamise sündroomi toime Saksa hobusekasvatuses (hobusekasvatajate küsitluse tulemused)
21 R. Preisinger. Kaubanduslik munakanakasvatus: tagasivaade ja väljavaade
Kroonika
23 O. Saveli. Tähelepanekuid liikmete aastakoosolekutelt
Online