Tõuloomakasvatus 2020-2

Alustasime selle aasta ajakirjade väljaandeid väga optimistlikult, rõhutades aastaarvu 2020 kujundlikkust ja kiites eelmise aasta tulemusi. See oli märtsi alul, aga märtsi keskel … KOROONA! Kehtestati eriolukord ligi paarisajas riigis, piirid suleti, reisimine lõpetati, teenindusasutused, aga ka palju tootmisettevõtted suleti. Kehtestati ranged käitumisreeglid… Seiskus kõik, peaaegu kõik. Majanduse allakäigu drastilisemad tagajärjed seisavad veel ees, kuigi oleme eriolukorrast jõudnud hädaolukorda.

Kiita tuleb Eesti riigiasutuste tegevust ja Eesti rahva seaduskuulekat käitumist. Mai lõpuks oleme jõudnud meditsiinilise statistika järgi katkutaolise haiguse ohjeldamiseni, raskeid juhte pole ja haiglas on paarkümmend inimest. Siiski üle kuuekümne lahkunu pered jäävad meenutama nende seotust hullu haiguse levikuga 2020. aasta kevadel. Samm- sammult leevendatakse piiranguid, kuid massiürituste toimumine sel aastal on veel küsimärgi all.

Põllumehed on üle elanud raske varakevade, käes on külviaeg, loomakasvatajatel ikka rutiinne töö aastaringi. Esiplaanile on kerkinud välise tööjõu Eestisse lubamine contra Eesti töötute rakendamine, kelle arv on oluliselt kasvanud majanduse allakäigu tingimustes. Paras hetk poliitilist profiiti lõigata, nii lubamise kui ka eestimaalaste rakendamise pealt. Võitluse eesliinil on maasikakasvatajad, kelle tegevus on väga sesoonne ning ukrainlased on püsivad töötajad. Aga samuti põllunduses ja iga kolmas lüpsja on pärit Ukrainast. Hästi keerukas ja raskesti õiglaselt lahendatav olukord. Kalevipojad Soomes, ukrainlased Eestis. Ministrid nõuavad palkade tõstmist põllumajanduses, et Eesti töötud tuleksid marju korjama? Ei tule.

Koroonakriis takistab ka tõuaretuse ürituste korraldamist. Aprilli lõpupäevil toimuma pidanud lihatõugu pullikute oksjon sai teoks, aga veebis…. ETKÜ on avalikult teatanud vissi-konkursside ära jäämisest, kuid Kurgja lambapäev ja tori hobuse päev on veel kavas. ETLLi liikmed (v.a EK Selts) koos Eesti Põllumajandusmuuseumiga orienteeruvad Ülenurmel sügislaada ja Tõuloom 2020 korraldamisele. Maaeluministeerium keeldus üritusi rahaliselt toetamast. Sellele vaatamata, kui muiduhi ei kehti seadused/määrused, mis keelavad rahva kogunemisi, tulevad tõuaretajad entusiasmist ikka kokku, et oma saavutusi kaunite loomadena rahvale näidata. Kuid lootus kaob viimasena.

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 V. Olevsoo. Eesti loomakasvatus 2020. a I kvartalis
3 R. Maruštšak. Euroopa Komisjon avalikustas olulised tulevikustrateegiad
4 Saksamaa pressiteade nr 507 23. detsembrist 2019
6 S. Probst, D. Wasem, D. Kobel, M. Zehetmeier, C. Flury. Kasvuhoonegaaside emissioon piima ja liha koostootmisel Šveitsis

Veised
8 T. Põlluäär. Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2019. a
10 J. Mättik. Miks ja millele tasub oma karja uue sugupulli ostmisel tähelepanu pöörata
13 E. Raid. Eesti maakarja lehmade värvus ja sarved 100 aasta jooksul
16 T.-T. Bulitko. Tänavune lihatõugu aretuspullide müük toimus veebioksjonil

Linnud
18 K. Vikat. Ohustatud tõu eesti vutt 2019. a jõudluskontrolli tulemused Järveotsa Vutifarm OÜs

Hobused
21 Üheksas hobuste ümarlaud
22 K. Sepp. Hobuste tõuraamatud 100

Sead
23 I. Camerlink, J.-Y. Chou. Mida teha, kui saba hammustamine aset leiab?
25 Kas Hiina võib taastuda SAKist?

Teadus
26 S. Värv, E. Sild, K. Jõgi, T. Kaart, H. Viinalass. Ülevaade Eesti piimaveiste geneetilise struktuuri ülegenoomse analüüsi tulemustest
29 T. Hallap, P. Padrik, Ü. Jaakma. Lihatõugu noorpullide sigimisvõime hindamise alternatiivne meetod

Referaadid
26 Piimatoodang Osnabrücki aretusühistu piirkonnas
32 Kaalukausil on jälle mullikate varane seemendamine