Tõuloomakasvatus 2020-1
Hea lugeja!
Juba rohkem kui kaks kuud on kestnud ajaarvamises kaunis sümboolne 2020, vaid kord aastatuhande jooksul, seetõttu ootame sellelt aastalt enamat kui eelmiselt (1919) eestikeelse kõrghariduse algatamist. Äkki lõpetamist? Ingliskeelsus survestab, ülikoolid lähevad kaasa ärilistel eesmärkidel, aga ohtlikuks võib saada vaid mõnel erialal. Viimaste hulka võib sattuda loomakasvatuseõpe läbi veterinaarmeditsiiniõppe liigse, sealhulgas ingliskeelse mahu tõttu. Loodame, et siiski mitte.
Selleks tuleb mõiste või termin tuua ka maaeluministeeriumi struktuuri, kus eksisteerivad "loomatervis" või "toiduohutus", mis viitavad võimalikule loomakasvatuse päde- vusele. Aga pole sealgi ühtegi loomakasvatajat, loomaravitsejaid leiab küll. Hästi otsides leiab siiski kogu struktuuri kohta kaks-kolm loomakasvataja diplomiga ametnik- ku teistes üksustes. Miks häbeneme Eestile kõige enam kuulsust toonud eriala nimetamist? Kõik algab peast?!
Aretusühingute esindajad on kohtunud maaeluminister Arvo Alleriga, ka Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu esindajad, ning tõstnud üles probleemi maaeluministeeriumi loomakasvatuse kompetentsusest. Ka teistes riigiasutustes on vaja kogenenumaid loomakasvatuse tundjaid, samuti vajavad seda kontrolörid.
Eelnev aasta tõi rõõmu veisekasvatajatele ja veiste aretajatele. Jõudluskontrollilehmade, kes moodustavad 96,3% lehmadest, keskmine aastatoodang ületas uue rajajoone ja jõudis 10 114 kg-ni. See on tõuaretuse, söötmise ja pidamise ühine töövõit. 1970. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses korraldati maksimaalse jõudluse katsed, kus muudeti söötmise põhialuseid, kuid jäi lõaspidamine, saavutati piiratud arvul lehmadelt ligilähedane tulemus. Ainult kolme põhikomponendi, tipparetus, tasakaalustatud söötmine ja vabapidamine, üheaegne rakendamine tagas edu. Aretuslik valmisolek oli juba aastakümneid taga- si, kuid kahte tähtsat komponenti majandite juhtkonnad ei arendanud. Valitses kuni aastatuhande vahetuseni usk, et 10 tonni piima on lihtsam saada kahelt kui ühelt lehmalt. Uute piimakarjakomplekside ehitus, kus külmlaudad vabapidamisega ja täisratsiooniline sööt ka vabalt käes, tagas piimatoodangu hüppelise tõusu. 1966. a ületati 3000 kg piir ja 34 aastaga jõuti 5000 kg lähedale, 2000. aastast siiani aastalehma piimatoodang kahekordistus.
Ka sel aastal valiti parimad veisekasvatajad. Lihaveisekasvataja tiitel „tabas“ juba teist korda sama perekonda. Isa Aldo Vaan saavutas selle 2012. aastal, nüüd poeg Andres Vaan Topi Mõisa OÜst. 400 lihaveist on aluseks. Kaks peret on tuntud ka tori hobuse aretajad.
Parim piimakarjakasvataja 2019 on Aleksandr Virolainen OÜ Vetiku ST-st. Lääne-Virumaal asuvas piimakarjas on aastalehmi 376, keskmine piimatoodang lehma kohta 12 201 kg. Palju õnne!
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 H. Vaher, R. Lokk, K. Karisalu. Eesti loomakasvatus 2019. aastal
Veised
7 E. Raid. Eesti maakarja sugulavad
9 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2019.–2020. aastal
Lambad
11 B. Bongartz. Ümarlaua „Lammaste ja kitsede aretus ning pidamine“ pressiteade
Hobused
12 K. Sepp. Ohustatud hobusetõud ja aretusaasta 2019
Sead
13 T. Wallgren, N. Lundeheim, A. Wallenbeck, R. Westin, S. Gunnarsson. Lõikamata sabadega sigade kasvatamine – Rootsi kogemused ja praktilised lahendused
Jõudluskontroll
17 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2019. aastal
20 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2019. aastal
Teadus
22 P. Padrik, Ü. Jaakma, T. Hallap, T. Kaart, R. Taba. Eesti piimaveiste aretusele päästetud geenid
26 M. Kass, R. Leming. Üleeuroopaline projekt jagab veiste karjatamise parimaid praktikaid
Referaadid
28 B. Bongartz. Kas Saksamaa vajab uut piimakarjakasvatuse kontseptsiooni?
Kroonika
30 J. Jõgi. President külastas Järveotsa vutifarmi
31 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
Online