Tõuloomakasvatus 2019-3

Hea lugeja!

Tavapäraselt oli ka see suvi aretusorganisatsioonidele vägagi teguderohke. Mais olid hobuste veo- ja sõidu katsed Toris, juunis vissikonkursid. Augusti alguses Kurgjal lambapäev, järgmisel nädalal Vitsikul eesti raskeveohobuse päev. Järgnesid augusti viimasel dekaadil tori ja eesti hobuse päevad ja oligi käes Tõuloom 2019.

Aasta tagasi lootsime, et PÕLASi uus variant lahendab varem tekkinud probleemid. Tegelikult mitte, pigem tekitas juurde. Varasemate väärotsustuste seaduspäraseks muutmiseks toodi sisse mõiste „alampopulatsioon“, millega õigustati ohustatud tori tõu universaalsuuna jaotamine. Tõmmati piir ohustatud tõu sisse, mis vaid takistab aretustööd tõu säilitamiseks. Teiseks pehmendati ohustatud tõu „määrangut“, kus tõu tunnustamise kestus samastati teaduslike uuringute tõestusega. Eestis on kasvatatud kõiki põllumajandusloomade liike aastatuhandeid, mistõttu saab rääkida põlistest loomaliikidest Eestis. Tõu olemasolu ja aretamise algust märgib tõuraamatu (riiklik) tunnustamine. Esimene veiste tõuraamat seati sisse 1885. aastal. Teiste liikide tõuraamatud Eesti Vabariigi esimesel perioodil, viimased kaks problemaatilist aga sellel aastakümnel. Nendega ongi seotud arusaamatused riigiametnike tegevuses, isegi seadusandluse tasemel. Avati tee igasuguste loomaliikide uute „maatõugude“ tunnustamiseks. Seda katsetati alles kümmekond aastat tagasi edutult, kuid nüüdne pretsedent avas uuesti seadusliku tee.

Maaeluminister Mart Järvik tuli Tartu sügisnäitust ja TÕULOOM 2019 avama, mis rõõmustas loomakasvatajaid. Tema maamehelik hoiak annab ka loomakasvatajatele lootust. Kahjuks polnud ürituse avamise ajaks kohale jõudnud piisavalt kuulajaid. Põhjuseks oli päeva korralduse muutus. Kui tavapäraselt oli avamise eel lühikontsert tuntud esinejatelt, siis nüüd oli suur kõlakoda püstitatud lindude ja karusloomade ala ette, kuhu laulma tuli Koit Toome alles poolteist tundi pärast loomade esitlemise lõppu. Selle kauni päeva alguse ja lõpu korraldus vajab arutamist, et oleksid rahul külalised/esinejad, pealtvaatajad, kuid kõige enam päevakangelased, kes esitlevad oma loomi/linde.

Sel aastal oli suurim arv PRIA turuarendustoetuse taotlusi, kokku kuus. Nendest üks veisekasvatajatele, üks lambakasvatajatele, kolm hobusekasvatajatele ja üks ühine Tõuloom 2019. ETLLile on finantseerimine suur pingutus, sest eelnevalt tulevad kulutused katta ja seejärel taotleda PRIA-lt 70%-list hüvitist pooleteise kuu jooksul tagasi. Vahe 30% maksis omaosalusena vastav aretusühing. Väljamaksete summa moodustas ETLLi eelarvest 120%, mis tähendab, et kogu finantsiline tegevus on suunatud liikmete toetuse vahendamiseks. Aasta IV kvartaliks on rahalised vahendid tagasi, kuid erilisi ühisüritusi pole enam võimalik korraldada.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 H. Vaher, R. Lokk, K. Karisalu. Eesti loomakasvatus 2019. a I poolaastal

Veised
6 T. Põlluäär. Saarte Viss 2019
8 T. Põlluäär. Eesti 2019. aasta kaunimad lehmad on Mara ja Maroola
11 T. Põlluäär. Eesti punasel tõul 305 päeva toodangu uus rekord

Sead
11 M. L. M. Pedersen, I. H. Velander, M. B. F. Nielsen, N. Lundeheim, B. Nielsen. Djuroki kultide viljakus ja järglaste suremus on väiksem kui pjeträäni kultide kasutamisel

Lambad
13 R. Mirka. 24. lambapäev Kurgjal

Hobused
16 K. Sepp. XXV Eesti raskeveo hobuste päev Vitsikul
17 K. Sepp. Parimad tori tõugu noorhobused – Pronton, Caplan, Arabella ja Quatro
18 A. Kallaste. Eesti tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed Kõljalas

Referaadid
20 H. Viinalass. Teabe vähesus ja referentside puudumine on takistus nii loomakasvatuse alase uurimis- kui ka õppetöö läbiviimisel

Kroonika
21 V. Veidenberg. Pajumäe talu meierei
22 T.-T. Bulitko. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu uus nõukogu esimees on Tõnu Post
23 E. Raid. Kuidas Virsik linnarahvast ehmatas
24 O. Saveli. Tartu sügisnäitus ja TÕULOOM 2019 Ülenurmel 9

PDF

Online

Tõuloomakasvatus 2019/3