Tõuloomakasvatus 2019-2

Hea lugeja!

Kahekümneühe aasta jooksul koostasid igas neljas numbris ülevaate loomakasvatusest kvartalite viisi ja aasta kokkuvõtte põllumajandus- või maaeluministeeriumi töötajad. Siinkohal tuleb tänada PhD Matti Piirsalu, kes 13 aasta (1998–2010) jooksul kogus üksinda andmed ja vormistas alati tähtajaliselt artikliks, ja täname ka Liina Jürgensoni, kes 2011. aastast kas kirjutas ise või koondas kolleegid artikli koostamisele. 2019. a alul aga selgus, et seoses MEMi struktuuri muutusega koostatakse poolaasta ja aasta kokkuvõtted, seega aastas kaks korda kahele (1. ja 3.) numbrile. Aga 2. ja 4. number? Ei tahtnud 21 aastat kestnud traditsiooni katkestada.

Seekordse ajakirja teise numbri „Loomakasvatuse“ rubriigi koostasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Brüsseli esinduse juht Ene Kärner ja suuremahulise arvmaterjali koondas infotalituse juhataja Vevo Olevsoo. On kokkulepe, et EPKK jõududega sisustame ka ajakirja 4. numbri „Loomakasvatuse“. Suur tänu! Tabelid ja joonised on lakoonilised, tekstilist analüüsi on vähevõitu. Usume, et Eesti loomakasvatajad on tänulikud ka esimese kvartali arvandmete esitamise eest, mille alusel saab otsustusi teha oma ettevõttes.

Pidasime vajalikuks loomakasvatuse eriala õppimise võimaluse kajastamist kutse- ja ülikooliõppes. Ajendiks oli VLI loomakasvatuse ülikooli- ehk magistriõppe kursuste lünklik komplekteerumine. Sel õppeaastal on 1. kursusel 8 ja 2. kursusel 3 üliõpilast. Bakalaureuseõppes on kolmel kursusel küll 40 (sh 2. kursusel ainult 6!) üliõpilast, kes enamasti rahulduvadki selle (vanasti „lõpetamata kõrgem“) tasemega ega jätka magistriõppes. Veteri- naarmeditsiini õpib üksnes eesti õppekeelega 152 üliõpilast, seega ühe loomakasvataja kohta 3 loomaravitsejat (lisaks 174 inglise õppekeelega). Äkki peaks vahekord olema vastupidine?

Kutseharidus Järvamaa KHKs on mitmepalgeliste võimalustega, aga ülikooliõppe toetamine on hädasti vajalik. Ka teistpidi, ülikooliharidusega inimesed tulevad praktilist ametit õppima.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 V. Olevsoo. Eesti loomakasvatus 2019. a I kvartalis Statistikaameti andmetel
4 E. Kärner. Austraalia ja Uus-Meremaa ootavad vabakaubanduslepinguid ELiga
6 R. Sõrmus. Hiinal on maailma sealihaturule suur mõju
6 E. Kärner. Sigade Aafrika katk valmistab jätkuvalt muret
7 Piimafondi stipendiumi laureaadid sillutavad teed targemale piimatootmisele
8 R. Sõrmus. Eesti, Läti ja Soome põllumehed arendavad ühiselt tõuloomade eksporti

Veised
9 T. Põlluäär. Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2018. a
12 J. Mättik, T. Põlluäär. Maamessi lihaveiste konkurss

Lambad
14 P. Piirsalu. 90 aastat Eesti Lambakasvatajate Seltsi ja lammaste tõuaretust
15 P. Reich, S. König, K. Brügemann. Tapajõudluse geneetilised parameetrid lühisabaliste lammaste populatsioonis
16 Väga haruldane karakullilammas Saksamaal

Sead
16 A. Tänavots, A. Põldvere. Eesti nuumsigade rümbanäitajate iseloomustus viimasel kümnendil
20 D. Engel, I. Jans-Wenstrup, ST. Hoy. Võõrdepõrsaste sabasööjate ja nende ohvrite sotsiomeetriline uuring

Linnud
21 A. Lember. Lindude näitus ja tõukanade konkurss Luige maaelu näituslaadal

Hobused
23 K. Sepp. Hobuste sõidu- ja veokatsed Toris
24 Y. Paulsen, L. Heumann. Nõuded aretusühingule – noorte seisukoht

Haridus
25 A. Kupp. Põllumajandusõpe Järvamaa Kutsehariduskeskuses
26 M. Kass. Loomakasvatusõppest maaülikoolis

Referaadid
28 K. Hilbk-Kortenbruck. Uus rekord – holsteini lehmiku hind 130 000 eurot
28 C. Langdahl. Investeering geneetikasse tasub ära
29 C. Langdahl. Tähelepanuväärne geneetiline progress vikingholsteinil: 15 aastaga 50 NTM ühikut
29 C. Langdahl. Vikingholstein on palju parem kui holstein
29 Kahesuunaline kanatõug – uus suund linnukasvatuses?

Kroonika
30 T. Põlluäär. Rahvusvahelise Punaste Tõugude Föderatsiooni liikmed (IRDBF) kohtusid Austraalias
31 T. Bulitko. Luige Maaelu Näituslaat 2019

PDF

Online

Tõuloomakasvatus 2019/2