Tõuloomakasvatus 2019-1

Hea lugeja!

Oleme ikka meenutanud möödunud ilmastikku ja seda seoses sööda saamise või tootmisega. Eelmise kahe aasta vegetatsiooniperioodid olid täiesti vastandlikud, 2017. suvi oli taimekasvatusele väga soodus, aga sügis rikkus koristusaja, mistõttu arvestatav osa söödast jäi koristamata. 2018. aasta seevastu suure kuivuse ja kuuma tõttu ei lasknud põllul ega rohumaal viljal ega rohusöödal kasvada, alles sügisvihmad edendasid viimaseid niiteid, aga teravilja- ega kartulisaagile ei jõudnud mõjuda. Ainult mais nautis tingimusi, mis on omased maisikasvatuse lõunapoolsetele piirkondadele.
Paljud loomakasvatajad pidid otsima lepingupartnereid, kellelt lisaks osta rohusööta, millele lisada kallihinnalist jõusööta. Vähemalt 2018. aasta viimased kuud talvituti hästi, sest piimalehmad andsid aastaga 167 kg piima rohkem eelmisest aastast, ka kogutoodang suurenes 16 800 t võrra, kuigi lehmade arv vähenes 1200 võrra. Holsteinikasvatajad ületasid järjekordse rajajoone. Jõudluskontrolli lehmad tootsid keskmiselt 10 059 kg piima. Eks talvitu- mise tagajärgi saab hinnata aasta esimese kvartali järel, mis on küll möödas, kuid statistika veel puudub.

Ilmastikust veel. Eesti territoorium oma napi 45 000 km2 on väike, mistõttu peaks ilmastik olema kõikjal küllalt sarnane. Tegelikult mitte. Aastati on piir jooksnud läänest itta või põhjast lõunasse, vahel ka diagonaalselt, millest ühel pool on täiesti erinev ilmastik võrreldes teise poolega. Tänavune talv on olnud eriti muutlik, –10 ←→ +10 ℃ järjestikustel päevadel pole haruldus olnud. Ametlik ilmateade kehtib ikka Põhja-Eesti kohta, Tartu ümbrusesse sobib harva. Saarlased ja hiidlased peaksid ammu uppunud olema, sest pidevalt teatatakse, et sajud algavad saartelt ja levivad ida suunas. Ega seda idaosa eriti pärast Tartut pole, Peipsi järv ju vastas, aga sademeid meil ikka vähem. Põhja-Eesti on selle aasta lumelimiidi ära raisanud, õnneks Tartu maratoni jaoks siiski jätkus.

Seekord on saanud ainult ilmajutt, mis tavapäraselt ongi kohtumiste populaarseim teema. Teine on pahatihti olnud poliitika, aga meie ajakirja teema ei saa see olla, kui just, siis põllumajanduspoliitika. Viimati pole sellest eriti kuulda ega lugeda, sest veebruari lõpule (doping) ja märtsi algusele (RK valimised) järgnenu on uputanud kõik meediakanalid. Kahju on sellest, et konkreetset infot polegi või on minimaalselt, aga kirjutav ja rääkiv press võimendab oma arvamust või arvustab teiste (autorite/kana- lite) arvamust. Kangesti meenutab kunagise „kohustusliku“ autori mitmekümneteoselist seeriat, mida lugedes läks järg tihti käest ära, kus kritiseeriti autorit, kus teda kritiseerinud oponenti ja ikka nii edasi. Erapoolik nõiatants meedias Eesti tuleviku nimel kahjustab meie mainet hoopis rohkem kui sisuline ja praktiline tegevus. 

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 R. Lokk, H. Vaher, K. Karisalu. Eesti loomakasvatus 2018. a

Veised

7 T. Põlluäär. Kas kasutame tõuaretusest saadavat infot maksimaalselt? 
11 T.-T. Bulitko. Eesti piimatoodangu rekord tuli Kõljala POÜst

Linnud

11 H. Tikk. Vutimunade ja -liha aminohappelisest koostisest

Karusloomad

13 J. Roops. Küülikute sügisnäitus

Hobused

14 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi aretusaasta 2018

Lambad

15 P. Piirsalu. 90 aastat Eesti Lambakasvatajate Seltsi ja lammaste tõuaretust

Jõudluskontroll

17 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2018. aastal
20 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2018. aastal

Referaadid

22 W. Büschner. Lauda digitaliseerimise tegelik olukord ja perspektiivid 
23 S. Rensing. Tervise eesmärgipärane aretus 

Kroonika

25 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
26 T.-T. Bulitko. Tänavused parimad veisekasvatajad on Siim Riisenberg ning Tiina ja Ivo Tomson

Kaanefoto

PDF

Online