Tõuloomakasvatus 2018-4

Hea lugeja!

Põllumehele on vegetatsiooniperiood kevad-suvi-sügis majanduslikult otsustav, kas suudetakse kasvatada ja koguda põllult toodang, mida müüa. Loomakasvatajale on see periood veelgi otsustavam, sest sel ajal peab koguma sööda ka küllalt pikaks talveperioodiks. Tänapäeval käib piimakarja püsiva kvaliteediga sööt läbi hoidla, järelikult järgmise kevade sööt peab olema kogutud eelmisel aastal. Möödas on ajad, kus taimekasvatajad õpetasid loomakasvatajaid, et kõige odavama piima toodate karjatamisperioodil. Aastaringne laudas pidamine ja söötmine tagab suure piimatoodangu, aga kvaliteetse põhisöödaga hoidlast.

Kui eelmisel aastal kasvas põllul rekordiline saak, aga liigvihmane sügis jättis 20% toodangust põllule, siis käesolev põuane suvi jättis kolmandiku kasvamata. Esimesed niited siloks olid kasinad, teravili kängunud, ainult mais nautis kuuma ilma ja kompenseeris mõnevõrra silo puudujääki. Maaeluminister Tarmo Tamm palus põllumeestel leida ka halvast olukorrast head ja rääkida rohkem positiivselt. Aasta põllumehe konverents hindas kõrgelt sellist suhtumist.

Põllumajandusloomade aretuse seaduse (PÕLAS) eelnõu arutelusid toimus mitu, aga aretusühingute ettepanekuid ei võetud arvesse, sest eelnõu oli lukus suve otsa (kooskõlastamisel ministeeriumites). Korraldati 3. ja 8. oktoobril Tallinna-Tartu vahel kaks telesilda, kus osalesid MEMi, VTA ja aretusühingute esindajad, kuid nende ettepanekuid ei võetud arvesse, sest 4. oktoobril saadeti eelnõu juba valitsusse ja 8. oktoobril saatis valitsus selle Riigikogusse. ETLL saatis 15. oktoobril, lisaks ka EHS, kirja maaelukomisjonile oma märkustega. PÕLAS reguleerib ainult tõupuhaste loomade aretustööd ja turustamist, kõrvale on jäänud mittetõupuhaste loomade aretus kui tõupuhaste aretusloomade allikas. Hoopiski on välja jäetud jõudluskontrolli kui tõuraamatu pidamise lahutamatu osa sätestamine. Hobusekasvatajatel on probleemid seotud samas tõus kahe tegevusloaga aretusühingu aretustöö koordineerimise seadustamisega. Üldse on seaduse eelnõu mõistmine seletuskirjast sõltuv.

EPA/EPMÜ/EMÜ on konkurentsitu teiste ülikoolide suhtes, sest viis rektorit on elujõus ning nendest neli pühitsesid sel aastal juubelit, Arnold Rüütel ja Nikolai Koslov koguni 90. sünnipäeva. Eriti tuleb tunnustada president Arnold Rüütlit, kes pärast rektoriametit on olnud väga vastutusrikastel ametikohtadel. Seejuures on tulnud tõestada, et ta on õige saarlane, mitte poliitiline tuulelipp. Mitu tuntud ajakirjanikku või saatejuhti peaksid vabandama avalikult, kuid ei, pigem püütakse pakkuda udust õigustust oma „loometööle“.

Maaeluministeerium tähistas pidulikult oma 100. aastapäeva Eesti Rahva Muuseumis, kus jagati ohtrasti teenetemärke.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 K. Karisalu, H. Vaher, R. Lokk. Eesti loomakasvatus 2018. aasta III kvartalis

Veised
5 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2018.–2019. aastal
7 T. Põlluäär. Eesti punase tõu aretusest läbi kolme prisma
10 S. Turu. Euroopa Anguse Foorum 2018 Eestis
12 K. Berkemeier. Esimene 200 000 liitrit tootnud lehm Saksamaal

Hobused
12 K. Sepp. Tori tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed
14 K. Sepp. XXIV eesti raskeveohobuste päev Ülenurmel
15 K. Sepp. Trakeeni hobuste tõuraamat ja jõudluskatsed 2018. a

Lambad
17 R. Mirka. 23. lambapäev Kurgjal

Linnud
19 Läbimurre: üheskoos lõpetame kukktibude hukkamise

Karusloomad
20 J. Roops. Karusloomakasvatajate meelsus

Sead
20 Tulipunktis põrsaste kastreerimine
21 Aretusväärtus kuldilõhnale
21 Võitlus sigade Aafrika katku vastu Saksamaal

Teadus
23 O. Saveli. Saksamaa loomakasvatuse noorteadlaste konverents Bonnis
25 Ü. Jaakma. Õpik „Veise sigimine“

Kroonika
26 R. Rosenberg. Jaan Metsamaa – aasta põllumees 2018
26 M.-M. Urve. Noored võidavad esikohti veiste lineaarsel hindamisel
27 K. Sepp. Kogumik Tori Hobusekasvandus 160
28 O. Saveli. „Veel kord tõuaretusest“

Kaanefoto

PDF

Online