Tõuloomakasvatus 2017-4

Hea lugeja!

Päevakohane on kirjutada ajakirja kahekümnest aastast. Oleme teinud lühiülevaate iga viie aasta järel, nagu aja kirja lõpuosas lugeda on. Kõik need tekstid on nii sarnased, sest nii tublid kirjutajad, ajakirja väljaandmise probleemid ja kujundus, aga kõige tähtsam, et ajakirja tehniline toimkond on isikuliselt jäänud 20 aasta jooksul samaks. Olgu siin juures veel kord märgitud, et peatoimetaja kõrval on toimetajana kaasa löönud pm-knd Eha Lokk, keelelist korrektuuri teinud Silvi Seesmaa ning ajakirja sisu trükivalmiks küljendanud ja kujundanud pm-dr Alo Tänavots. Samal ajal teeb ajakirja kaanekujunduse Irina Gron Paar OÜs. Seejärel on terve ajakirja käsikiri trükivalmis, mis kokku juhtub ikka viimasel või eelviimasel mi nutil. Nüüd asub tegutsema trükikoja müügijuht Leili Niglas Paar OÜ juhi ja omaniku Peeter Adamsoni ning tema pereliikmete toel ja abil. Kui tavatrükikojas kulub selleks nädal või kaks, peaks meie ühistöö rekord olema kaks päeva. Nii kõik need kakskümmend aastat ja veel neli aastat lisaks „Tõuinfo“ väljaandmisel. Suur tänu kõigile!

Kahe kümneaastase ajakirja viimase numbri ja peaaegu sama vanuse tõulooma kalendri väljajagamise ajal arutavad ETLLi liikmed ja koostööpartnerid Ülenurmel, kuidas edasi minna, milline peaks ajakiri olema järgmistel aastatel. Samuti tehakse kokkuvõte aretustoetuse taotlemise ja aruandluse uuest korrast. Kindlalt võib väita, et bürokraatia suurenes märgatavalt.

Eriliseks teemaks on kujunenud 15 miljoni euro rakendamine piimatöötlemise projekti. Konkureerisid kaks esindust, loos langes E-Piima rühmale ja uus piimatööstus tuleb Paidesse. Asukoht on distantsilt kindlasti õige. Nüüd käib diskussioon 1 mln piimatonni üle. Muigama ajab, et nii vähe, NL ajal suudeti 1,2 mln. 15 aastat tagasi oli Viljandis üleval idee, et taotleda piimakvooti 1,5 mln tonni. Iseseisvalt langesime 0,6 mln lähedale, uuesti jõudnud 0,8 mln tonni piirile. Kahe aasta jooksul kaotasime 10 000 lehma, kes võinuks toota igaüks 10 tonni, jäänuks veel vaid 100 000 t puudu. Järelikult piimatootjatel probleemi poleks, kui töötlejad suudaksid poole piima kogusest realiseerida maailmaturul hinnaga, mis tagaks tootja jätkusuutliku majandamise. Kahjuks mitte alati.

Lõppev aasta on olnud mitmeti eripärane: kui loomakasvatajatele, eriti piimakarjakasvatajatele on tänu piimahinna normaliseerumise tõttu rahustav, siis ilmastiku tõttu väga saagirikas põllundus sai tugeva tagasilöögi vihmase sügise tõttu. Pole ammu olnud aastat, kus pea kuuendik saagist põldu jäi. Selle ulatusele aitas kaasa ka EL rohestamise poliitika, mis nõudis liblikõieliste, sh oa- ja hernekasvatamist. Nendele kultuuridele osutus selline ilmastik saatuslikuks. Põllumaa väljalangemine intensiivsest põllu harimisest on Eestimaa juba küllalt roheliseks muutnud, aga ühine põllumajanduspoliitika nõuab oma osa. Õppetund missugune!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 L. Jürgenson, K. Karisalu, A. Tilk, M. Uibokand. Eesti loomakasvatus 2017. a üheksa kuuga

Veised
6 T. Põlluäär. Heade aretusnäitajatega lihatõugu pullide sperma pakkumine
8 T. Põlluäär. Hinda oma lihaveised lineaarselt!
10 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2017.–2018. aastal
11 J. Pott. Tulevikule suunatud piimakarjakasvatus ette võtja pilgu läbi

Hobused
13 K. Sepp. Noorhobuste konkursid 2017
16 K. Sepp. Tori hobused Ukrainas
17 F. Sperrle, A. von Velsen-Zerweck, K. F. Stock. Lineaarse hindamise uuring hobuste erinevas vanuses ja arenguastmes
18 K. F. Stock. Hobuste lineaarse hindamise seis aretus ühingutes

Teadus
19 M. Kass, R. Leming. Lihaveiste heaolu hindamisest

Referaadid
20 O. Saveli. Huntide arv Saksamaal kasvab
21 O. Saveli. Optimaalne valgus lehmalaudas
22 O. Saveli. Riigiraha rhönilamba ja kollase veisetõu päästmiseks

Kroonika
22 R. Rosenberg. Margus Muld – aasta põllumees 2017
23 E. Lokk. 70 aastat tagasi asutati loomakasvatusinstituut (ELVI)
26 O. Saveli. Ajakirja Tõuloomakasvatus 20 aastat

Kaanefoto
PDF

Online