Tõuloomakasvatus 2017-1

Möödas on 2016. aasta oma rõõmude ja muredega, eriti viimastega tuli maadelda põllumajandustootjatel, aga ka loomakasvatajatel eriti olenemata kalendrikuust. Ei mäletagi sellist loomade arvu aastakokkuvõtet (1990. aastate alguses küll), kus kõikide loomaliikide arv on vähenenud võrreldes eelmise aastaga. Kahe aasta jooksul on piimalehmade arv vähenenud 9000 võrra, mis praegust keskmist piimajõudlust arvestades, tähendanuks lisaks 80 000 tonni piima aastas. Veiste arvu vähenemist hoidis tagasi lihatõugu veiste arvu mõningane suurenemine.
Meie ajakirja referaadist on lugeda, et meie tähtis ekspordipartner Holland hoopis suurendas piimalehmade arvu, sest varakult hakati valmistuma piimakvootide kadumiseks, laiendati või ehitati uusi lehmalautu, vähendati lehmikute eksporti. Ja Eesti farmer müüs, kui läks hästi, Poolasse ja Balti riikidesse suure toodanguga lehmi, kui ei, viidi mõttetult tapamajja.
Piimakarjakasvatajate tarkus tagas aga keskmise aastatoodangu kasvu lehma kohta, mis vabariigis oli statistikaameti andmeil 8833 kg, lehmadest oli 95% jõudluskontrolli all ja nad tootsid 9294 kg piima. Need arvud tagavad Eestile EL-s kindlalt teise koha.
Hoopiski rängem on olukord seakasvatuses, kus kahe aasta jooksul on arv vähenenud 92 000 võrra. Oma osa on siin muidugi ka sigade Aafrika katkul, kuid vähenemisele põhilöögi andsid madalad kokkuostuhinnad. Lisaks ahendab poliitiliste sanktsioonide jätkamine põllumeeste turgu.
Tavapäraselt oli valitsuse selgitus, et seda põhjustavad maailmaturuhinnad. Ainuke eripära on selles, et hinnalangus meil on oluliselt järsem, tõus aga aeglasem. Eesti ei maksnud lubatud üleminekuperioodi toetusi, sest eelmine valitsus kiivalt takistas seda. Uus valitsus kinnitas lubaduse need taastada. Viimane kvartal pööras lootusrikkamaks, sest kokkuostuhinnad tõusid, piimal isegi poolteist korda.
Tegevusloaga aretusühingutele on ootuste aeg, kuidas rakendub uus aretustoetuse määrus, mis muudab oluliselt aretustoetuse käitlemist. Enne kulutad, siis taotled toetust, mille otstarbekuse/abikõlblikkuse üle otsustab PRIA. Kui ei sobi, jäävad kulud aretusühingu omanike – loomakasvatajate kanda. Nii lihtne see ongi. Kuid tähtsam on see, et riik on eelarvest toetanud tõuaretust peaaegu viieteist aasta jooksul.

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 K. Karisalu, M. Uibokand, A. Tilk, L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2016. aastal

Veised
7 K. Kalamees. Eesti maatõug 2016. aastal
9 S. Turu. Lihatõugu veiste aretuse seminar
11 D. Breer. Piimatootmisel tuleb kulusid vähendada
12 J. H. Osmers, C. Herrman. Genoompullikute sperma kvaliteet

Lambad
13 L. Veske. Tõulambakasvatajate mured ja rõõmud

Hobused
14 A. Nilk. Araabia hobuse kasvatajad Bahreinis konverentsil
16 T. Kaart. Hobuste lineaarse hindamise EAAP töögrupi kolmas seminar Saksamaal
17 A. Kallaste. 160 aastat Tori Hobusekasvandust

Karusloomad
18 L. Taaler. Tšintšiljade 2016. a sügisnäitus

Linnud
19 K. Vikat. Uus tegevusloaga aretusühing MTÜ Eesti Vutt

Jõudluskontroll
21 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2016. aastal
23 K. Kersten. Sigade jõudluskontrolli tulemused 2016. aastal

Teadus
26 O. Kärt. Piimalehmade söötmise ja aretuse interaktsioonist

Referaadid
29 Uudiseid Hollandist
30 Hollandis enam lehmi ja suurem piimajõudlus
30 Ketoosi vähendamine aretuse teel
31 H.-P. Pecher. Põrsaste tootmine Saksamaal

Kroonika
33 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit pidas aastakoosolekut
35 T. Bulitko. Tunnustati parimaid veisekasvatajaid