Tõuloomakasvatus 2014-2

Väga lühike talv andis võimu üle varakult alanud kevadele, mis vindus kaua, kuid kolmekümnekraadised päevad saabusid ootamatult. Maa ootas lumest saamata jäänud niiskust kaua-kaua, aga arvamatud niiskusevarud maapõues ei jätnud seemet niisama. Orased tärkasid, taliraps näitab võimu, taliviljad on ühtlasemad kui Lätis ja Leedus. Või lill õitses kiiresti, rohumaad annavad ootamatult head saaki.
Üksluine poliitikamaastik võttis äkki pöörded üles, üks osapool vahetati teise vastu, ees on valimised, mille tulemused omakorda prognoosivad jälle järgmiste tulemusi jne. Nüüd on tulemused teada – reformierakond oli kavaldanud jälle teised üle.
Vahetusid põllumajandusministrid, õigemini tuli tagasi viieteistkümne aasta tagune minister Ivari Padar. Käes on Euroopa Liidu eelarve üleminekuperiood, kus käivad diskussioonid maaelu arengukava üle kümnete koostööpartnerite vahel. Aasta algupoolel oli olukord, kus ükski osapool polnud rahul eelmise ministri ette panekutega, vähemalt meedias kajastatult. Et vabariigi omaosalust võimaldati vähendada, tuli loobuda arvestatavast toetusrahast. Uuel ministril tuli teha otsus enne valitsusse esitamist. Paljudel „niitjatel“ kadus lootus saada toetusraha esimeste hektarite niitmiseks. Kes teab, kuidas lõpuks jääb, kuid aktiivsele põllumehele peab ole ma selge, kui suurele toetusele võib loota seitsmeaastasel tootmisperioodil. Tootmistsükkel põllumajanduses on aga oluliselt aeglasem ja pikem kui teistes majandusharudes, mistõttu finantseerimine tootmise arendamisse peab olema tagatisega.
Viimased aastad on olnud edukad, ka kokkuostuhinnad on olnud soodsad. Kui kokkuostuhinnad langevad või sisendite hinnad suurenevad, jääb süüdi maailmaturg. Aga meie oma võim ja valitsus? Tahaks loota, et kuidagi pehmendatakse viimase kvoodiaasta lootusetut trahvi edukatele piimatootjatele. Juba esimese kvartali jooksul suurenes piimalehmade arv 1400 võrra ja keskmine piimatoodang 181 kg, mis kokku andis 18 300 t (+10,2%) lisakogutoodangut.
Möödunud aasta kevadel tegi ETLL ettepaneku parandada põllumajandusloomade aretuse seadust, oli üks arutelu põllu majandusministeeriumis, kus diskuteeriti põhiliselt ETLLi väliste kolme hobusekasvatajate aretusühingute esindajatega. Lõpuks lükati see arutelu edasi tänavusse aastasse, sest oli loota EP ja EN uue määruse projekti. Märtsist maini oleme ETLLi koosolekutel arutanud seda teemat kahel korral ja ettepanekud õigeaegselt esitanud. Tagasisidest tundub, et Brüsselis kulgeb arutelu veelgi raskemini, sest äriplaanid suurtel EL liikmetel on ambitsioonikad. Seetõttu väikeriikide oma pära (identitee di) kujundamine või säilitamine jääb demokraatia hammasrataste vahele ja Euroopa aretusmaterjali vaba sissetung tagatakse. Samas muutub mitmesuguste seltsingute aretusühinguks tunnustamisest keeldumine peaaegu võimatuks.
Siinkohal tahan kutsuda üles tori hobuse kasvatajaid rahumeelsele arutelule, kes on tori hobune olnud eelnevatel ajaperioodidel, kes on täna ja kes ta peaks olema tulevikus. Vänget „mudamaadlust“ (mida naiste hulgas harrastatakse paljudes riikides), sisse-väljaastumist või umbusaldamist ei vaja tori hobune, selle tagajärgi ootavad ainult tema vaenlased, et lõigata moraalset, aga ka ainelist kasu. Hobune on klassikaline koduloom, kes vajab ka kasvatajate omavahelist lugupidavat suhtlemist.

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 L. Jürgrnson. Eesti loomakasvatus 2014.aasta I kvartalis

Veised
5 E. Siiber. Mõningaid daatumeid ja persoone musta kir ju karja aretuses Eestis kuni Teise maailmasõjani
7 K. Kalamees. Ülevaade eesti maakarja kasvatajate aastakoosolekust
11 K. Kalamees. Teenekate eesti maatõu kasvatajate peres on lein
12 T. Põlluäär. ERDB aastakoosolek Soomes

Lambad
14 K. Vikat. Lammaste jõudluskontroll 2013. aastal

Referaadid
17 Aretajad algatasid põllumajandus loomade aretami seks hea tava koodeksi (Code of Good Practice)
18 Farmide laiendamine Hollandis kvoodivaba aja suunas
19 Hoolikalt kasvatatud noorkari on kasumlik kuse võti
20 S. Henseler, S. Preuss ja J. Bennewitz. Talleliha toot mi ne kohaliku meriino-maalamba tarberistamisel Saksamaal. 1. Tapa jõud lus ja lihakvaliteet

Õigusaktid
21 O. Saveli. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2014/0032 kohta esitatud ettepaneku arutelu

Repliik
24 O. Saveli. Verelisus kui argument

H. Viinalassi foto

Vaadatud korda.