Tõuloomakasvatus 2013-1

Euroopa Liidus kestab „revolutsiooniline“ periood, kus vaieldakse eelarve üldmahu üle, mida on võimalik ümber jagada. Et eelarve on külmutatud tervikuna, on võimalik erinevate riikide olukorda muuta rahade ümberjagamise teel. Osa vanemaid liikmeid on vähendanud sissemakse, millega väheneb ka oma  põllumeestele jagatav raha, kuid see toetus jääb ikkagi mitu korda suuremaks Balti riikide tasemest. Viimased on ootuses, et tulevikus koheldakse neid võrdselt vanemate liikmetega. 
Toetused jagunevad kolme samba (põllumajandus, maaelu ja lõimumine) vahel, mis pakuvad tõsist vaidlusainet ka väikeses Eestis. Kaks esimest sammast on põhiteemaks, suuremad ettevõtjad võitlevad põllumajanduse otsetoetuste, väiketootjad maaelutoetuste eest. ELis rakendatakse juba skeeme, et vähendada suurettevõtete toetusi. Väike traktor Belaruss läbi Balti riikide Brüsselisse, demonstratsioonid ja laulukoorid tegid oma töö. On juba lubatud suuremat toetusmäära Balti riikidele, s.o 75% ELi keskmisest aastaks 2020.
Selgusetu (õigemini puudub info) on tõuaretustoetuse jätkumine uuel majandusperioodil, kuigi aastateks 2013 ja 2014 on see kindel. Loodame selle kohta saada täpsemat infot 18. märtsil põllumajandusministeeriumis toimuval ümarlaual.
Veisekasvatajatele oli möödunud aasta rekordiline. Jõudluskontrollikarjade lehmade keskmine piimatoodang saavutas 8059 kg, uus tuhandepiir sai ületatud. Lihaveiste arv ületas 50 000 piiri, juba unistatakse 100 000 veisest. Valdavalt Eesti kapitalil baseeruv lambakasvatus on  tõusuteel. 
Kahjuks tuli 2012. aastast üle kohtutee EHSi ja VTA vahel, kuigi halduskohus andis õiguse aretusühingule. Aga 26. novembril algas uus protsess, kui  Eesti raskeveohobuse selts esitas tunnustamise taotluse VTA-le eesti raskeveohobuste tõuraamatu pidajana, jõudluskontrolli teostajana ning ohustatud tõu säilitajana. Õnneks tegi  VTA 19. veebruaril tunnustamisest keelduva otsuse, arvestades seejuures Eesti Maaülikooli seisukohta, et planeeritav aretustegevus ohustab eesti raskeveohobuste kui ohustatud tõu säilimist. Jällegi ei kaasatud menetlusprotsessi EHSi kui VTA poolt tunnustatud eesti raskeveohobuste tõuraamatu pidajat.
Pingeid on tekitanud veterinaarkeskuse baasil „rändkaupmeeste“ tunnustamine aretusühingu õigustes spermaga kauplemisel Eestis. Tundub, et lubajad ei mõista, mida tähendab üleriigiline (ühistegeline) loomaomanikele kuuluv ja neid teenindav tõuaretusorganisatsioon Eestis kui väikeriigis. Omanike-liikmete teenindamine ei ole tulutaotlev, vaid kaasajastatakse tehnoloogiaid, soetatakse aretusmaterjali jne. „Ränduritel“ pole kohustusi, vaid nende eesmärk on välisfirmale tulu taotleda. 

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2012. aastal

Veised
6 E. Siiber. Kehtna seemendusjaamal täitus 55 tegevusaastat
9 T. Põlluäär. Eesti punase tõu ja lihaveiste uus aretusmaterjal
11 T. Põlluäär. ETKÜ tunnustamisel muutusid mõned aretuskorrad
12 K. Kalamees. Eesti maatõug rekordite kursil

Jõudluskontroll
13 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2012. aastal
16 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2012. aastal

Veterinaaria
18 K. Jaarma. Schmallenbergi viirus

Lambad
19 P. Nuttall. Ettevalmistus lammaste poegimiseks Iirimaal

Referaadid
21 Andmeid Hollandi piimalehmade kohta
22 Mastiit ja udaratervis
24 H.-P. Pecher. Kuldinuum tagab majanduslikkuse

Hobused
24 E. Sild, S. Värv, H. Viinalass. Tori hobustest molekulaargeneetilisest vaatevinklist
26 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsis on valimiste aasta

Kroonika
27 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
30 T. Bulitko. Tunnustati tänavust parimat piimakarjakasvatajat ja lihaveisekasvatajat
31 T. Bulitko. Euroopa holsteinide mõõduvõtt ŠŠveitsis
32 H. Peterson. Mees kui hobuste elav tõuraamat

A. Tänavotsa foto

Vaadatud korda.