Tõuloomakasvatus 2012-4
Hea lugeja!
Üks vastuolulisema ilmastikuga aasta hakkab lõppema, mis läheb ajalukku taimekasvatuses hektarisaagi rekorditega, samuti teravilja kogutoodangus. Kahjuks ka koristamata jäänud pindalaga suurte sademete tõttu Põhja- ja Lääne-Eestis. Veisekasvatajad loodavad jõudluskontrollilehmade 8000 kg piimatoodangu ületamist. Teraviljahinna tase takistab seakasvatuse arengut. Selguseta on EL maaelu arengukava toetuste tase aastateks 2014–2020.
Järgmisel, 2013. aastal võime tähistada ainukese üleriigilise ühistegelise süsteemi kahtekümmet tegevusaastat Eestis. Selle aja jooksul on saadud kogemusi, samuti on süvenenud vastastikune arusaamine ja suurenenud kompetentsus. Eks on olnud ka möödalaskmisi. Riigiesindajatel on tekkinud periooditi kummalisi ettepanekuid või ideede toetusi, kuid vaidlustes leidsime kompromissi. Ainult 2002. a läks vaja põllumajandusministri sekkumist.
1990. keskpaigas oli veiste aretusühingutel oht sattuda välisriikide mõjusfääri, võimalik oli isegi äraostmine. Õnneks jõuti kaitsta rahvuslikke aretusühinguid, laienes vaid välisfirmade aretusmaterjali kaubandus. Käes on uus ring, nüüd hobustega, ja hoopis kavalamalt. Välismaalt tulijad on rajanud oma hobuste valduse Eestis, tagataskus Eesti hobuste kasvatajad oma kodumaal või teistes riikides. See seltskond surus EHSis peale oma seisukohti, mida võimaluste piires ka arvestati, kuid nõudjad jäid ikka rahulolematuks. Nüüd tunnustaski VTA nende uue kriitilise (alla 100 sugumäraga) kogumi tõuraamatu pidamise. Tallinna halduskohus tunnistas selle siiski õigustühiseks. Esmakordselt võitis õiglus õiguse üle. Aga VTA on loonud pretsedendi, millel on kindlasti järgijaid.
Teise eriskummalise olukorra lõi VTA geneetiliste ressursside büroo EK Seltsile. Eesti maatõu säilitus- ja aretusprogrammi projekti arutelu toimus 21. veebruaril Kurgjal, kus osalesid seltsi juhid, VTA ametnikud, EMÜ ja ETLLi esindajad. Kõik osapooled tegid parandus- ja täiendusettepanekuid, mis konsensuse põhimõttel kirja pandi. Need parandused ja täiendused tehti programmi ning esitati 13. märtsil VTA geneetiliste ressursside büroole ülevaatamiseks. Korduvatele suulistele järelpärimistele vaatamata saabus seisukoht alles 23. oktoobril, kus on esitatud kolmkümmend paranduspunkti koos kümne lisamärkusega. Pärast koos parandamist järgnes novembris järjekordne nõue paarikümne nõudega. Aga pool aastat läks lihtsalt kaotsi.
Aga ikkagi on tähtis, et Tõuloomakasvatus on ilmunud 15 aastat, ja lugejate käes on ajakirja 60. number. Palju õnne!
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 L. Jürgenson. Loomakasvatus 2012. a üheksa kuuga
Veised
3 T. Bulitko. Piimakarjakasvatus Kanadas
5 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2013. aastaks
Hobused
7 K. Sepp. Parimad noorhobused selgusid jõudluskatsetel
9 K. Sepp. Hobusekasvatajad seisavad tori hobuse eest
10 H. Peterson. Ekspertarvamuse refereering VTA 4. juuni 2012 otsuse kohta
Lambad
12 K. Vikat. Lambakasvatajate suvised tegemised
14 E. Sellis. Lammaste ühismüügist aastatel 2011–2012
Linnud
15 M. Piirsalu. Ülevaade ohustatud eesti vutitõu geneetiliste ressursside säilitamise ja aretuse programmist aastateks 2013–2018
Sead
17 P. Kütt. Seakasvatajate seminar Haapsalus
18 K. Kerner, I. Veermäe, L. Lepasalu, A. Põldvere. Sigade heaolu – liha kvaliteedi oluline mõjufaktor
Mahetootmine
20 R. Leming. Mahelehmade piimajõudlusest
Ohustatud tõud
21 O. Saveli. Ohustatud tõugude seminar
Reisikirjad
25 T. Põlluäär. Piimakarjakasvatajate reis Malta Vabariiki
28 R. Pikkmets. Lihaveisekasvatajate õppereis Tehhimaale
30 A. Kirst. Õppereis otimaale – parim koolitus
Kroonika
34 O. Saveli. Raivo Külasepp on aasta põllumees
35 O. Saveli. Ajakirja Tõuloomakasvatus viisteist aastat
Online