Tõuloomakasvatus 2010-4

Eelmises ajakirjanumbris arvasime, et kaunis suvi sai aluse eelmisest lumerohkest talvest. Nüüd, vähemalt novembri lõpupäevade järgi, võime loota, et tagasi on jõudnud korrektsete aastaaegade periood. Minuealised mäletavad samasugust oma lapsepõlvest. Põllumehele on ilmastiku regulaarsus, vaatamata väikestele ootamatustele, omamaine toetus edukale tegutsemisele põllul ja laudas.
Ajakirja esimese artiklis on traditsiooniline ülevaade loomakasvatusest, kust on näha mõningast põllumajandusloomade arvu stabiliseerumist ja piimatootmise edenemist, kuid lihatootmise vähenemist. Meedia aga ei väsi kuulutamast, kui hästi põllumehed elavad, sest piima-, teravilja- ja rapsihinnad on kõrged. Kahekroonise piimahinna tõusu ja „võitjate“ osakaalu lahtirääkimine sarnanes kolme poliitilise erakonna hämamisega. Ka põllumehed ise väljendavad meedias rahulolu, justkui oleksid unustanud lähimineviku, kus harjumuspärase töö tegemiseks tuli maksta vähemalt igale toodetud piimaliitrile üks kroon peale. Õnneperioodid pole kestnud kaua ja uuesti…
Loodame siiski paremat, sest loomakasvatajate ühistegevus paremate turgude leidmisel on hakanud vilja kandma. Esimest korda on märgata piimatööstuste ohutunnet tooraine nappuse pärast. Otsitakse abi ministrilt tootjate korrale kutsumiseks, koostatakse programme jne. Kahju, et 15 aastat tagasi polnud piimatootjad sedavõrd üksmeelsed, et kaasaegse majandusmeetodi (pankroti) abil oleks korrigeeritud tööstuste võimsust või kätte saadud osa nendest ühistegevuseks. Eks Türgi ärimehed andsid esimese häirekella ka lihatööstustele, kuid ka tõulehmikute ost tugevdas tublide karjaaretajate majandusolukorda.

Pingeline ja edukas tegevus elusloomade väljamüügil oli üheks põhjuseks, miks Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel-Taavi Bulitko noore mehena jõudis aasta põllumeeste nominentide hulka.
Tõuraamatu pidamisest Eestis möödus 125 aastat, mille tähistamisest on ajakirjas ülevaade. Siinjuures tuleb märkida, et tegemist on Tartu vaimule sarnase ideoloogilise tunnusmärgiga, mis ühendab kõikide loomaliikide tõuaretajaid. Nii oli ka kokkutulekul Ülenurmel, kus kohtusid mitme põlvkonna esindajad. Üllatusi pakuvad geneetikateadlased ja statistikud, sest ees seisab uue hindamis- ja valikumeetodi – genoomselektsiooni rakendamine, eeskätt isasloomade valikul. Kogu genotüübi teadmine on tore, aga kuidas määrata geenide toime erinevas keskkonnas, on juba hoopis keerukam, sest selleks on vaja mitmekordselt suuremaarvuliste tõugude andmestikku, kui seda on Eestis kasutada. Esialgu tuleb jätkata järglaste järgi hindamist.
Ees seisab rahutu periood meedias – maarahva hääli püüavad kõik, sest kindlat omanäolist erakonda peaaegu pole. Jääge rahulikuks ja tehke valik (mis küll eriti midagi ei mõjuta) oma äranägemise järgi. TERVIST, HEAD TAHET JA EDU 2011. AASTAL!

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatuse kolm kvartalit

Veised
4 T. Põlluäär. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu tunnustamisel valitsenud tingimuste muutmine
5 K. Kalamees, O. Saveli. Eesti maatõugu lehmade kehamõõtmete dünaamika

Linnud
7 M. Piirsalu. Baltimaade ja Soome XVIII linnukasvatuskonverentsilt

Sead
8 P. Kütt. Seemenduse meistriklass

Piimandus
9 A. Olkonen, M. Henno. Piimanduslabori loomisest loomakasvatusinstituudis 50 aastat

Mesindus
12 P. Pihlik. Mesilaste aretus aastal 2010

Veterinaaria
13 A. Valdmann. Lehmade sigimisalane rahvusvaheline doktoriõppe suvekool
14 A. Viltrop. Metsamarutaudist ja selle vastu vaktsineerimisest

Hobused
16 K. Sepp. Jõudluskatsetele joon alla
16 K. Sepp. Ukraina ja tori hobused
17 R. Raadik. Tulevik on tori hobuse käes

Kroonika
19 O. Saveli. Tõuraamatute pidamise 125. aastapäev Eestis

A. Juusi foto

touloomakasvatus52.pdf (3 MB)