Tõuloomakasvatus 2010-2

Paksu lumevaiba tagajärjed taanduvad aeglaselt, Emajõgi ei suuda lammialadelt vett Peipsisse kanda. Seni laiuvad veealad veel paljudes paigus. Hoogsad vihma sa jud ras kendasid kevadkülvi, kartulipanek venis. Eesti pole ju suur, aga igal aastal on märgatavad piirkondlikud erisused. Ühel aastal põhja ja lõuna vahel, teisel jälle lääne ja ida vahel. Hilinenud kevade kompenseerisid viljapuud lühema õitsemisperioodiga. Kätte jõuab aga lillemüüjate „õitseaeg“ – põhikoolid ülikoolideni paiskavad järgmisse õpiastmesse või päris ellu uue aastakäigu. Nii ka maaülikoolis.
Loomakasvatuse, kalakasvatuse ja liha-piima tehnoloogia eriala üliõpilased andsid oma teadmistest aru juunikuu teisel nädalal viimast korda kauaaegse loomakasvatuse ja veterinaaria instituudi Kreutzwaldi 1 saalis. Selle hoone asukoht, ehituslik lahendus ja ruumide paigutus on loonud väga hea aura, mida ükski teine hoone ei paku. Kahju sellest!
Õppejõudude ruumides olid valmis kolimiskastid, kuhu pakiti õppevahendid, kirjandus ja kõik vajalik. Enamikul läks sõit veterinaariakompleksi, kus piisavalt vaba pinda, mida tihedamalt asustada. Kahju, et loomakasvatuse osakonnad hakitakse mitmesse ossa, mistõttu on raske hoida sidet oma eriala õppejõudude ja teadurite vahel. Veelgi keerulisem on üliõpilastel orienteeruda segaduses, kui sama õppeaine õppejõud paiknevad eri hoonetes.
Pisut nostalgiline, aga siiski on kahju Riia tänava 12 peahoonest, mis poliitilise surve tõttu anti Kaitseliidule, kuigi oli selge, et nii suurt hoonet ei suudeta hallata, rääkima ta majandamisest. Neil põhjustel maandus sinna aga hoopis militaristlik kõrgem õppeasutus. Kakskümmend aas tat tagasi seisis aga Tähtvere väljal just sõjalise õpetuse tarvis projekteeritud ja pooleliolev hoonetoorik, mida oleks lihtsalt saanud välja ehitada sama kooli tarvis. Mõneks aastaks tuli aga ehitada sinna EPMÜ peahoone. Sealt on ju ära kolitud Kreutzwaldi 1a (ELVI endisesse pea hoonesse). Iga ringikolimine tähendas kümneid (kokku sadu) miljoneid ümberehitusteks, ümbruse korrastamiseks ja paljuks muuks. Õiget ülikooli aulat pole ikkagi. Äkki uuesti Riia mäele?
Loomakasvatus on läbimas järjekordset põhjaskäiku. Tihti on uskumatu, et loomakasvatajad ja põllumehed on nii visad, aga sellele toetubki püsimajäämine. Ärimehed laseksid kiiresti jalga, kas või läbi pankrotimenetluse.
Luigel oli tore kohata tuntud põllumehi, kes jälgisid ees ti holsteinide vissikonkurssi. Mõnel läks edukamalt, mõnel vähem, aga konkursil osalemine ja võimalus oma karja lehmi võrrelda teistega, on päris hea loomakasvatuskool. Kui üheskoos saavutame esitluses lehmade parema treenituse ja parandame esitlejate oskusi, võivad väliskohtunikud reklaamida Eesti tõukarja igal pool. Kohtu miseni järgmistel üritustel!

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2010. aasta I kvartalis

Veised
4 T. Bulitko. Vissi-suve avastardi tegid holsteinid
5 T. Põlluäär. Järjekordne Euroopa punaste piimatõugude aastakoosolek
6 K. Kalamees. Tõuloomanäitustest

Hobused
7 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolek
8 K. Sepp. Noorhobuste piirkondlikud jõudluskatsed

Linnud
11 R. Soidla, L. Lepasalu, K. Veri, M. Piirsalu. Linnuliha töötlemise standardid Euroopa Liidus

Karusloomad
13 L. Taaler. Tšintšiljade kevadnäitus 2010

Riik
14 M. Help, M. Tuimann. Põllumajandusloomade aretus tegevuse kontrollimine 2009. aastal

Teadus
16 P. Padrik, T. Hallap, T. Bulitko, Ü. Jaakma. Eesti holsteini tõugu noorpullide sperma kvali teedidünaami ka erineva intensiivsusega varumis perioodidel
19 L. Landing, H. Viinalass, P. Padrik. Limusiini tõugu noorpullide värske sperma ja spermide kvaliteedi dünaamika ning sügavkülmutamiskindlus
21 P. Järv. Lihaveiste ja nende lihakehade uurimise tulemustest

Referaadid
23 T. Nissen. Transponder – keegi ei taha ega vaja

Kroonika
24 Kersti-Maie Alp 75

Üritused
24 Aretusühistute ja -seltside suveüritused

A. Juusi foto

touloomakasvatus50.pdf (2.2 MB)