Tõuloomakasvatus 2009-3

Käes on jälle sügis ja oodatakse aastalõpu olukorda.

Tõuaretajad on teinud oma tööd sihikindlalt, kuid raskel ajal. Nimetatud on seda mitmeti, aga põhiterminina on läbi löönud „masu“. On kalendreid, kus arvatakse sündmuste korduvus  on iga kaheteistkümne aasta tagant, aga Eestis toimib kuidagi lühem tsükkel – kümme aastat. Alles saadi lakutud haavad mis löödi idaturu ärakukkumise tõttu või muude tegurite poolt, kui haaras loomakasvatustootjaid uus löök. Ahvatlev masueelne periood lõi illusiooni jätkuvaks hinnatõusuks, mille tõttu oldi valmis tuleviku nimel investeerima, aga ikkagi laenude abil. Kahjuks ongi raskeim koorem laenuvõtjatel, mõnevõrra kergemini rabelevad ehk välja sellest vabad. Aga ikkagi, kuidas toimib meid säästma pidav vabaturg? Oleme jälle ühendatud anumate põhimõttel kõigiga koos.
Paljudel on käes otsustamise aeg, kas jätkata või mitte. Eestimaised loomakasvatajad on pidanud saatuse kiuste jätkama, olenemata, mis poliitiline kord käsib või soovitab. Põhikarja säilitamine või vajalikul määral kärpimise otsus on vaja teha ettevõtete juhtkonnal, taluperemehel või rentnikul. Oma peret ohvriks tuua on põhimõtteliselt vale, kuid püüe säästa Eestimaa tunnustatud loomakasvatust on vähemalt tulevastele põlvedele vajalik.
Tõuloomakasvatajate suveüritused on peaaegu ühel pool, on jäänud veel üksikud konkursid. Rõõm on tunnistada et iga loomaliigi, iga tõu esindatus on märgatavalt paranenud. Olgu või lammaste ja maakarja konkurss Ülenurmel, eesti punase ja eesti holsteini tõu vissikonkursid, kus kodumaised, eriti aga välismaised kohtunikud julgevad meie parimaid võrrelda Euroopa konkursside võitjatega. Kiidusõnad sihipärastele aretajatele, kes aastate jooksul on suutnud hoida sihti ja oma karja koosseisu parandada. Palju on õpitud sellest, kuidas loomi ette valmistada ja treenida esitluseks. Siin on siiski veel võimalusi üldpildi ühtlustamiseks. Olgu see esitlusviis, riietus või inimese ja looma suhe esitlusringis.
Tõuloom 2009 õnnestus ja tänu oleks pidanud pälvima veel paljud. Kahtlane ilmaprognoos ei heidutanud külastajaid, neid oli rohkesti. Tahetakse tulla ja nautida areenil esitletud loomi või külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi. See on ka üritus peredele, kus lapsedki leiavad oma rõõmud. Kahju, et jälle toimus samal nädalavahetusel Luige sügislaat, paljud oleksid tahtnud osa saada mõlemast. Ühel nädalavahetusel kahte külastada on liiast. Saame eurooplasteks ja nihutame Luige laada nädala võrra edasi. Kurb on, et eesti holsteini vissikonkursi võitjad pidid kolme päeva jooksul läbima sadu kilomeetreid, kaotama normaalse lüpsirütmi ja päevatoodangu. See on raske neile ja hooldajatele. Loodame kõigile kõike paremat.

Olev Saveli

Loomakasvatus
 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2009. a I poolaastal

Veised
 4 T. Põlluäär. Suvised vissikonkursid
 7 T. Põlluäär. Eesti punase tõu aretuspullide hinnangud
 8 K. Kalamees. 20 aastat taasasutatud Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi
12 T. Bulitko. 28. Euroopa Holsteini ja Punasekirju Holsteini Konföderatsiooni (EHRC) konverents Türgis
13 T. Bulitko. Eesti holsteini 20. vissikonkurss
15 A. Meier. Uued hinnatud holsteini tõugu pullid

Hobused
16 K. Sepp. Eesti raskeveohobuste 15. kokkutulek Läänemaal
17 K. Sepp. Hobuste elektroonilised tõuraamatud avatud
17 K. Sepp. Hobusekasvatajad Ölandil

Sead
18 A. Põldvere, L. Lepasalu, R. Soidla, K. Kerner. Erinevate uimastamismeetodite mõju sealiha kvaliteedile

Linnud
21 H. Tikk. Silmitsi hobilinnukasvatusega Jaaniraotul

Taastootmine
23 P. Padrik, T. Bulitko. Noorpulli sigimisvõime

Referaadid
24 K. Keller, B. Fürst-Waltl, R. Baumung, Z. Fekete, F. Szabo. Karjatamisperioodi pikkuse mõju majanduslikule lihaveisekasvatusele

Kroonika
26 T. Põlluäär. Eesti punase veisetõu aretuse monograafia
27 N. Haasmaa. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistul uus nõukogu
27 O. Saveli. Tõuloom 2009 Ülenurmel

touloomakasvatus47.pdf (4.6 MB)

A. Juusi foto