Tõuloomakasvatus 2009-1

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu liikmed arutasid tulevikuvisiooni aastakoosolekul jaanuari lõpus (vt lk 30) ja otsustasid liiduna jätkata. Sooviti liikmena näha taas Eesti Tõusigade Aretusühistut, samuti Jõudluskontroll Keskust. Põhjalikum arutelu toimus ajakirja Tõuloomakasvatus sisu ja vormi üle. Alustades 12. ilmumisaastat, tuleb tõsta lugejate huvi. ETLL saatis liikmetele küsimustiku, mille vastused on üldistatud. Sooviti rohkem näha riigiesindajate (PM, VTA, PRIA, EPM) informatiivseid artikleid. Uue vormina oleks vaja intervjuusid tuntud loomakasvatajate ja -aretajatega. Võiks pakkuda ka reklaamivõimalusi loomakasvatust teenindavatele firmadele.
Kuid veelgi olulisemad on lugejate arvamused ja ettepanekud. Selleks leiate küsimustiku, millele vastates osalete ajakirja kujundamisel. Mida arvukamalt vastuseid, seda tõepärasemaid otsuseid saame teha ajakirja sisu ja vormi parandamisel. Seni on avamata lugejate rubriik, milleks pakume võimaluse järgmisest numbrist alates. Praktiliste loomakasvatajate seisukohad pakuvad huvi kõigile, eriti saabunud kriisiperioodil. Vastuseid ootame posti teel või elektrooniliselt ETLLi kodulehel.
Räägitakse maailma kaheteistkümneaastasest tsüklist, mille järel peaksid korduma hakkama taas iseloomulikud ajad. Kümne aasta eest kukkus ära idaturg, nüüd on raskustes lääneturg. Kus on siin meie Eesti kõrgeltkiidetud vabaturg, mis pidi kõiki päästma ühises konkurentsis järskudest muutustest loomakasvatussaaduste hindades. Kuidagi püüti seletada 2007. a lõpu ja 2008. a esimese poole kiiret piima kokkuostuhinna tõusu Hiina ja India turu avanemisega, õigemini ostujõu suurenemisega. Lühiajaline hinnatõus meelitas investeerima, kas või laenu varal. Hind aga langes sama kiiresti, nüüd räägitakse hoopis majanduskriisist. Lakke tõusnud naftabarrelihind kukkus mõne kuuga 100 dollari võrra. Eks seegi on väike õnnistus, aga kus siin on majandusseadused?
Eesti siseturgu ohustavad naabrid, ilmselt ikka omamaised ärimehed. Paaril aastal oli tõsine surve Leedu poolt munaturule ja  viimasel ajal ka piima- ja piimasaaduste turule, sealihaturg on ammu soomlaste pärusmaa. Sigade arv on vähenenud, lindude arv  aga taastumas 2006. a tasemele. Juba räägitakse õhinal üleliigsetest piimalehmadest. Lehmade produktiivsuse kasv (2008. a +281 kg) aitab sellele kaasa. Aga kordagi pole Eestis piimakvooti (646 368 t) veel täidetud, sooviti isegi 0,9 või 1,5 mln tonnist kvooti. Piimakarja vähendamine oleks pöördumatu protsess, sest nii pikka üleskasvatusperioodi, kui seda on piimaveistel,  ei riski ebastabiilses majandussüsteemis keegi investeerida. Üleminek lihaveisekasvatusele majanduslikult ekvivalentses vahekorras, ühe piimalehma asemele 5–10 ammlehma, üle riigi pole mõeldav. Säilitame üheskoos põhilise põllumajandusliku tootmisharu, kust tuleb arvestatav eksporditoodang.

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2008. aastal

Veised
4 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2009. aastal
7 T. Põlluäär. Eesti punast tõugu pullide 2009. a esimene hindamine
8 T. Bulitko. Eesti rekordlehmad
10 Šotimaa lihaveiste aretuskava
12 U. Janowitz. Veiste sigimisprobleemid

Linnud
15 H. Tikk, V. Tikk. Teadustööst Järveotsa tõuvutifarmis

Kitsed
16 S. Tölp, P. Piirsalu. Noorkitsede ja sikkude söötmisnormid

Sead
21 A. Lilleorg, I. Randmaa. Loomakasvatusnõustajad Saksamaal
22 M. Kruus. Kuldid uude kodusse

Mesilased
24 P. Pihlik. Mesilaste aretus 1930. aastatel ja praegu

Jõudluskontroll
26 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2008. aastal
28 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2008. aastal

Kroonika
30 O. Saveli. ETLLi aruande- ja valimiskoosolek
32 In Memoriam. Hardi-Erik Roosve

A. Juusi foto

Loe veebis