Tõuloomakasvatus 2007-3

Heitlikust kevadest on sügis saanud, ka suveilm oli muutlik. Õnneks kõva põuda ega üleujutusi polnud. Taimekasvatajad said rekordilise taliviljasaagi, suviteravilja- ja kartulisaak veel selgub. Kahtlematult oli söödatootmiseks soodus aasta. Jääb loota, et loomakasvatajad oskuslikult võimalused realiseerivad.
Maailmaturgu on raputanud ebasoodsad tingimused mitmes riigis. Raputuste mõju on ilmnenud Eestis vaid üheselt - hindade tõusuga, seni vaid kütusele, nüüd aga ka hüppeliselt põllumajandustoodangule. Energiasisendite hinna-(aktsiisi-)tõusu surve alles seisab ees, muidugi kulutuste poolele. Kaubandus on juba reageerinud, aga põhjendatud hinnatõus seisab veel ees. Keerulises olukorras on põllu- või laudatoodangu töötlejad, kes on jäänud tootjate ja kaubanduse surve vahele. Kaubandust kutsub korrale võimalus müüa toodang soodsama hinnaga maailmaturule, näiteks piim pulbrina. Joogipiima nappus kauplustes pole enam harv nähtus. Liha ja lihasaaduste suhteliselt suur sisseostumäär turu rikkust ei mõjuta, aga hinda kindlasti. 
Teravilja hinnatõus on soodus puhtalt taimekasvatusettevõtetele, ahvatlev oma karjale söödatootjale, kuid ahistav täiel määral sööda sisseostjale. Mitmed loomakasvatajad on jälle dilemma ees - olla või mitte olla.
Euroopa Liit jagavat heldelt põllumajandusele, täpsemalt maaelule toetusi, kuid tegelikult toetatakse tarbijat. Üleminek üldisele pinnatoetusele ei võimalda täpsustada, kuidas toetus toimib eri tüüpi ettevõtlusele. Kuid järjest enam suunatakse toetus tootmisest kõrvale, kuid "vanad" EL liikmesriigid on arendanud tootmist, mille kaudu on nende tootjad märgatavalt võimekamad, eriti toetuste kahandamisel.  Ebavõrdsus jääb.
Visad on Eesti hobusekasvatajaid, kelle esindus küll kaotas kohtus õiguse saada riiklikku toetust trakeenide tõuraamatu pidamise eest, kuid septembris tõestati, kuidas tehakse sisulist aretustööd. EHSi trakeeni haruselts kinnitas 22 märade aretusperekonda. Sellega pole seni hakkama saanud ükski teine aretusühing. Kiitust tuleb avaldada Kersti Alpile, kes aastate jooksul valmistas ette materjali. Tõusisese struktuuri loomine, selle analüüs ja vormistamine peaks olema iga tõu  aretusühingu kohustuseks. Isasloomade aretusliinidest pole ammu kuulda olnud.
Suvi oli sündmusterohke, mõnest jõudis info ajakirja, suur osa jäi kajastamata. Parafraseerides tuntud poliitikut Arvo Sirendit - on kirjutamisnõulisi, kuid vähe kirjutamisjõulisi. Kas tõesti? Parim variant on, kui mõlemad omadused on koos.

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2007. aasta I poolaastal

Veised
4 H. Hansen, O. Saveli. Eesti punase veisetõu aretuses kasutatud importpullide aretusväärtus erinevates riikides
10 T. Põlluäär. Rahvusvaheline punase veisetõu konverents
14 K. Kalamees. Eesti maakarja kasvatajate suvepäevad
15 A. Meier. Holsteinid varasügisesel Luigel

Sead
17 G. Walling, J. H. Owen. Kuidas tõsta seakarja geneetilist taset tervist kahjustamata

Linnud
18 V. Tikk. Eesti vutitõug sai 20-aastaseks

Kroonika
20 O. Saveli, A. Tänavots. TÕULOOM 2007 Ülenurmel
22 O. Saveli, E. Pärna, M. Voore. EAAPi 58. aastakonverents Dublinis
25 S. Värv. Seminar valdavate (mainstream-) tõugude säästlikust aretusest
26 H. Hansen. Rootsi põllumeestega Brasiilias
28 T. Bulitko. Euroopa holsteini aretajad kohtusid Taanis