Tõuloomakasvatus 2006-4

Aastad vahetuvad kiiresti, jäävad mälestused tehtust, kus on nii õnnestumisi kui vähem tulemuslikke ettevõtmisi. Loomakasvatajad ise ei tee aastavahetusest erilist numbrit, mõõdavad teised. Linnainimesed tahaksid kord aastas pääseda lauta jõulu- või näärikingitust tegema, mitte kauemaks. Aga päris tegijad lähevad lauta-farmi, sõltumata kuu- ja tähtpäevast. Vaid suuremates ettevõtetes on tagatud regulaarsed puhkepäevad. Igapäevane kohustuslik töö läbi aasta pole Eestis veel kadunud.
Ilmastik soosis puhkajaid, kuid põud andis löögi rohukasvule, teravilja- ja kartulisaagile. Ajakirjanikud prognoosisid suvel isegi nälga loomadele. Nii kaugele asi ei läinud. Väiksem söödakogus kahandas loodetud edu. Võimas tehnika ja uued tehnoloogiad aitasid palju. Nii pikka ja püsivalt sooja sügist ei mäleta, see kompenseeris mõnevõrra kuiva suve. Lihaveistele ja nende kasvatajatele andis lootust igal juhul.
Valiti aasta põllumees 2006 - Kalle Reiter, tunnustatud köögivilja- ja kartulikasvataja, konkurentideks valdavalt piimakarjakasvatajad, aga ka lihaveise- ja seakasvatajad. Seekord võitis uue tehnoloogia mastaapsus aianduses ja hool töötajate eest. Meeldiv oli, et tunnustusena läks käiku Theodor Pooli Piistaoja talule omistatud "Külvaja" kuju koopia.
2006. aastal korraldasime jaanuaris ja novembris seminari, kus esines Kieli Christian-Albrechti Ülikooli (emeriit)professor Ernst Kalm. Õppejõududele ja teaduritele mõjus kadestamisväärselt tema poolt esitatud ettekannete arvmaterjali ulatus ja sügavus, mille eelduseks on loomakasvatusdoktorantide suur arv ning loomakasvatusinstituudi veiste ja sigade katsejaam.
Kogu Saksamaal on kõikide loomaliikide katsejaamad. Riigiasutused viivad iga kolme aasta tagant läbi 7-8 aretusprogrammi võrdluskatsed, mille ametlike tulemuste alusel saavad seakasvatajad teha valikuid. Tore on lugeda õhinast, millega kirjeldatakse ja räägitakse tulevasest Märja veiste katsejaamast.
Seakasvatuses pole olnud isegi arutelu, kuidas jõuda objektiivsete andmeteni elussigade ja searümpade hindamisel või edendada seanuuma majandamist väiksema söödakulu, parema söödaväärinduse või suurema isu abil. Saksamaa andmed seminaril kinnitasid taas vajadust korrigeerida Piglog 105 aparaadi kasutamise metoodikat (valemit) ja taktikat. Pole võimalik, et 10% (ehk 5 cm²) väiksema lihassilmaga lihakehas on 10% (teisi sõnu 5% võrra) suurem tailiha osatähtsus.
Järgmisel aastal on plaanis tähistada katseasjanduse 50. (mälestus)aastapäeva Kehtnas, kahjuks on seitse aastat puudunud võimalused seakasvatuse tulemuste objektiivseks hindamiseks. Ilmselt lisandub veelgi tähtpäevi, mis vajavad tunnustamist.
Lahkuval aastal käisid diskussioonid Brüsseliga, sest mõned EL liikmesriigid tahtsid keelustada tõuaretustoetuse maksmise. Praegu on veel head lootused.
HEAD UUT AASTAT!

Olev Saveli

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2006. aasta 9 kuuga

Veised
5 T. Bulitko, A. Meier. Populaarsed holsteini pullid 2007. aastal
7 K. Kalamees. Eesti maakarja 2006. aasta tõufarmid
9 V. Vilson. Osaühingu Melmilk piimakarja kujundamine
11 O. Saveli, M. Piirsalu. Lihaveised Eestis

Sead
16 E. Kalm. Searümpade hindamine

Lambad
20 H. Viinalass, S. Värv, P. Piirsalu, O. Saveli. Teadmata päritoluga lammastest

Jõudluskontroll
23 M. Uba. Arengud lüpsikarja geneetilises hindamises

Riik
24 E. Kalm. Riiklike organisatsioonide ülesanded tõuaretuses

Kroonika
27 O. Saveli. Konkurss "Aasta põllumees 2006"
29 A. Suurmaa. Lihaveisekasvatajad käisid Iirimaal
31 M. Piirsalu. Baltimaade XIV linnukasvatuskonverents

A. Juusi foto