Tõuloomakasvatus 2004-3
Hea lugeja!
Möödas on põllumehele keerukas suvi. Järjest enam kinnistub mõte, et Eestimaa on klimaatiliselt väga suur, vähemalt väga erineva ilmastikuga piirkond. Põhja- ja Lääne-Eestis kallas armutult vihma, mistõttu paljudel põldudel saak hävines. Lõuna-Eestis oli ilm normilähedane. Möödunud aastal kulges erisusetelg ida-lääne suunas. Isegi 45 000 km2 kohta on raske üldistust teha. Aga põllumees on sellega harjunud, sest selline ju Eesti geograafilisest asendist tulenev kliima on.
Loomakasvatajate kalendripäevad on sageli lootusetult sarnased. Aga suveaeg on ikkagi mõnevõrra kergem, leitakse võimalust puhkuse üritusteks reisides või üksteiselt mõõtu võttes.
Linnulaat Põltsamaal toimus 15. korda.
Lamba- ja kitsepäev Kurgjal on muutunud rahvavaesemaks. Juhuslikult või reisibüroode programmi järgi sattub päevale ka väliskülalisi, kuid eestimaalasi napib. Paar aastat tagasi katsetati oksjoniga, ei läinud käima. Eks napp rahakott soodustab ostja-müüja neljasilmakõnelust, mitte avalikku pakkumist. Kaunima ute konkurss kipub duelli mõõtu võtma, kitsi oli kohal juba kuus, konkurss oli korralik. Ilmselt on vaja paremaid stiimuleid, mis kaasnevad tõuloomade müügi elustumisega. Selleks kulub veel aega.
Vissi-konkursid on läbinud oma mõõnaperioodi ja konkursile tahtjate arv ületab sinna jõudnute arvu. Märgatavalt on paranenud esitatud lehmade tüüp, kehaehitus ja eriti udaraomadused. Melu ürituse ümber on asjalik ja vahel isegi glamuurne. Napib siiski külastajaid. Piimakarjakasvatajate arv küündib tuhandetesse, aga osalejate arv piirdub mõnesajaga. Kas siingi tuleb loota tõuloomade müügi elavnemisele? Arusaadavalt on lehmad erineva iseloomuga, kuid nende esitlemisel hakkab silma küllalt märgatav erinevus ettevalmistuse tasemes. Igati õigustab ennast suusatajatüüpi numbrite kasutamine. Lehmadel kaelas või külgedel olevad numbrid on nähtavad periooditi. Veel pole jõutud selleni, et esitleja liiguks esitlusringil selg ees ja fikseeriks lehma pea võimalikult kõrges asendis.
Eesti maakarja ja seatõugude konkurss viidi järjekordselt läbi TÕULOOM 2004 raames. Kuuldavasti õnnestusid konkursid ja üritus. Tublid olid hobusekasvatajad, kes sisustasid avalöögi ja tutvustasid Eestis aretatavaid tõuge. Õigustas ennast sügisnäituse avamise üleviimine loomade esitluse algusesse.
O. Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2004. aasta I poolaastal
Veised
4 T. Põlluäär. Saarte VISSid ja EPK VISS 2004 Ülenurmel
7 T. Bulitko. 15. eesti holsteini VISS on Lusti Kehtnast
9 M. Uba. Lehmade kasutusiga kui oluline aretustunnus
Sead
11 V. Vare, O. Saveli. Eesti erafarmi põrsakasvatuse majandamine
Lambad
14 V. Tartes. Lamba- ja kitsepäev Kurgjal
Linnud
16 M. Piirsalu, V. Tikk. Muna - tugevas pakendis täiuslik toiduaine
Hobused
18 Noorhobuste (s 2002. a) jõudluskatsete tulemused 2004. a
Referaadid
20 D. Younie. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse arendamine
23 P. Fricke Piimakarja taastootmise parandamise 10 tähtsamat teed
Veterinaaria
25 Hullu lehma tõbi ehk BSE
Seadusandlus
29 K. Uuskam. Muudatused põllumajandusloomade aretuse seadusandluses
Kroonika
30 Holsteini legendid (algus 2/04)
31 H. Peterson. EAAP tunnustas emeriitprofessor Olev Savelit
32 Uued loomakasvatuse professorid
Kaanefoto
A. Juusi foto
