Tõuloomakasvatus 2001-3

Hea lugeja!

Kuum suvi on möödas ja käes soe sügis. Möödas on ka kuumad poliitikapäevad. Eesti Vabariigi kolmandaks presidendiks valiti maarahva toetusel ilmse ülekaaluga alati tasakaalukas ja vaoshoitud Arnold Rüütel, kel teaduste doktori, audoktori ja professori tiitlid. Kahtlematult avaldasid valijamehed tänu tema tegevusele taasiseseisvumise ajal ja lootust tasakaalukamale Eestimaa arengule tulevikus. Väga asjakohane õppetund kõigile poliitikutele. Kerge ametiaeg ei seisa ees, kuid saarlase vaim, rahumeelsus ja elukogemus on aidanud Arnold Rüütlit alati.
Loomakasvatuse põhinäitajad on poolaasta jooksul valdavalt positiivsed võrreldes eelmise aastaga, mis näitab veiste arvu stabiliseerumist ja lehmade toodanguvõime parema realiseerimise tõttu on ka piima kogutoodang 11% suurenenud. Tõuaretajatele teeb rõõmu, et on tekkinud usk eesti veisetõugudesse, neid lehmi paremini söötes võib aastatoodangut suurendada 1000 kg või isegi rohkem. Eks see kinnita senist tegemata jätmist. Piistaoja katsed 1970ndate lõpus tõestasid juba tollal mustakirjute lehmade suurt toodanguvõimet, kuid praktikuid ei veennud see veel piisavalt. Tänu rahututele piimakarjakasvatajatele Hillar Pulgale, Andres Tammele, Jaak Hinrikusele, Raivo Mustingule, Leo Linnusele ja paljudele teistele hakati tõuaretustöö kõrvalt nõudma teavet suuretoodanguliste lehmade söötmisest. Nõu saadi kodu- ja välismaalt ning kohati ootamatud tulemused saadi mõne aastaga. Praegu minnakse nendes karjades aastalehma 8000...10 000 kg piimatoodangu graafikus. Usku kinnitab ka Põlula maksimaalse piimajõudluse katse, kus eesti veisetõugude esmaspoegijad lüpsavad 305 päevaga rühma keskmiseks 7000...9000 kg piima, kuid parim noorlehm üle 12 000 kg.
Aastakümneid külvatud ateism ilmselt pärssis inimmõtte lennukust. Kuid demokraatia tingimustes võib lend osutuda tõmblemiseks äärmuste vahel. Aasta või kaks tagasi nägid piimatöötlejad 500 tuhandes töödeldavas piimatonnis kahekordset ületootmist, aga nüüd taotlevad samad mehed kolmekordselt suuremat kvooti Euroopa Liidult. Moskvalt püüti väiksemat plaani (kvooti) saada, Brüsselist, vastupidi, suuremat. Eestlase ülepüüdlikkust näitab 2002. aastast kehtima hakkavate rangemate nõuete rakendamist piimatootja suhtes juba pool aastat varem. Väiketootjatele on tõmmatud kriips peale, vaatamata sellele, et 1990ndate algusaastate poliitikud ei väsinud suurtootjate alavääristamisest ja seadustega nende ettevõtete lammutamisest. Tulevik kuuluvat väiketootjatele. Tollal neid uskujad on jälle löögi all. Liiga sageli hullutatakse maainimesi, sealhulgas põllumehi, poliitikute ebakompetentsuse tõttu. Materiaalne ja moraalne kahju jääb nende kanda, poliitikud on süüdimatud. Ehk uue presidendi valimise tulemused panevad kiitlevaid ja enesekindlaid noori mehi enam uskuma elutarkusesse.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2001. aasta esimesel poolaastal

Veised
  3 A. Zeeman. Eesti punase karja VISS 2001
  4 A. Meier. Eesti Holsteini VISS 2001
  5 M. Metsaalt. Eesti mustakirjut tõugu lehmade toodanguvõime väljaselgitamise katse Piistaojal aastatel 1977-1997
  7 A. Suurmaa. Lihaveiste kättesaamine karjamaalt
  8 A. Leola, H. Kiiman. Lüpsikorraldusest vabapidamisel

Sead
11 M. Rätsep. Uuendemiste plaaniline ostmine ja kohandamine oma karjas

Karusloomad
18 S. Kangur. Tšintšiljakasvatusest ja aretusest

Söötmine
19 V. Sikk. Suuretoodanguliste lehmade söötmisel tehtavatest vigadest ja nende tagajärgedest

Linnud
22 M. Piirsalu. Eesti linnukasvatajad Rahvusvahelise Munakomisjoni (IEC) munade tootmise ja turustamise konverentsil Bergenis

Taastootmine
23 E. Siiber. Uuslüpsiperioodi ja poegimisvahemiku pikkusest eesti holsteini karjal

Kroonika
25 O. Saveli. Tartu Sügisnäitus ja TÕULOOM 2001
27 O. Saveli. Tõuaretusühingutes

Kaanefoto


A. Juusi foto

PDF