Tõuloomakasvatus 2001-2

Hea lugeja!

Murelik talv on möödas, mille produktiivloomad päris hästi üle elasid. Statistika kinnitab, et veiste, sealhulgas lehmade arv vähenes 1. kvartali jooksul tähtsusetult ning märgatavalt kasvas sigade ja lindude arv. Need tendentsid kinnitavad veel kord, kui tundlik on Eesti majandus, kui riigipiir toimib. Teiste riikide taudid tegid ettevaatlikuks valitsuse ja veterinaarsüsteem ohjas hästi halastamatuid importijaid. Tulemuseks oli tootjahindade kohene tõus ja loomakasvatuse mõningane edenemine.
Meenub 1982. aasta suu- ja sõrataudi kogemus. Toiduainetega oli probleeme, sest idapoolseid piirkondi varustati ka illegaalselt postipakkide abil. Taudi tõttu suleti Eesti piir Nõukogude Liidu sees. Ja pidevalt. Paari päevaga ilmus müügile piisavalt võid. Ainuke institutsioon, kes riigipiiri pidama paneb, on veterinaarsüsteem tauditõrje seaduse alusel, muidugi, kui seda tahetakse või lubatakse.
IV Eesti Maarahva Kongress andis hinnangu olukorrale maal ning pöördus võimu- ja valitsusorganite poole. Hinnangutes oli lahkarvamusi. Rahutuks tegi kõiki asjaolu, et viimasel ajal heaolu halvendavad ettevõtmised (rongi- ja bussiliikluse hõrenemine, koolide sulgemine, haldusreformiga teenuse kaugenemine) puudutavad rängalt maainimesi. Vaatamata sellele oli õhkkond vastupidamiseks optimistlik.
Kevad-suvised veisekasvatajate üritused lükkuvad täiesti õigustatult sügisse. Ei maksa riskida, sest mine, tea, mis loodusel on veel varuks. Rõõmustav uudis on eesti holsteini aretajatelt. Hollandist 1996. a. valitud seitsmest noorpullist 3 pääsesid Eesti hinnangul INTERBULLi TOP 100 hulka, neist Lambro isegi 7. kohale. Õnnitleme valijaid Aarne Meierit ja Enno Siiberit ning täname Hollandi tõuaretajaid, kelle holstein on kõrge aretusväärtusega.
Tähistatakse Tori Hobusekasvanduse 145. aastapäeva, kus tuleb märkida nii aretuslikku kui ka majanduslikku madalseisu. Lipulaev kõigub. Kujukas näide ideoloogiast - kõik müügiks - sobimatusest tõuaretustöös. Kui müüakse või lihtsalt viiakse riigist välja parimad sugutäkud, lõpebki väärtusliku järelkasvu saamine, ka kaubatootmine. On viimane aeg riigimeestel tunnistada erastamine ebaõnnestunuks ja leida võimalus, kuidas tuua Tori Hobusekasvandus tagasi tunnustatud Eesti hobusekasvatajate kätte. Aga ikkagi on Tori hobusearetajate sümbol. ÕNNITLEME HOBUSEKASVATAJAID!

Olev Saveli

Vigade parandus!
Toimetus vabandab. Ajakirja 1/2001 E. Siiberi artikli lk. 7 tabel 2 peab olema tööjõud põllumajandusliku maa 100 ha kohta.

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2001. aasta I kvartalis

Veised
  4 M. Metsaalt. Eesti mustakirjut tõugu lehmade toodanguvõime väljaselgitamise katse Piistaojal aastatel 1977-1997
  7 T. Bulitko. Eesti holsteini pullid
  8 A. Meier. ETAZON LAMBRO ET EHF 5842
  9 A. Zeemann. Eesti punase tõu aretuse tulemusi
11 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi üldkoosolek
14 A. Suurmaa. Lihaveiste karjatamine
15 V. Vilson. Julgemalt holsteine kasvatama!
16 M. Jalakas, P. Saks. Lehmast ja tema udarast (minevikus, olevikus ja tulevikus)
22 V. Poikalainen, I. Veermäe, H. Kask, J. Praks. Eesti külmlaudad aastal 2000

Sead
23 M. Rembel. Mida arvestada, kui siga kunstlikult seemendada
24 A. Tänavots. Taimsed söödalisandid

Hobused
25 H. Peterson, H. Tamsalu. Eesti tõugu hobuste mõõtmete muutumine

Taastootmine
27 P. Padrik. Seemenduse resultatiivsus kui oluline aretusedu faktor

Nõuanne
30 K.Puusepp. Kas sõrahooldus on probleem?

Kroonika
31 T. Bulitko. ETKÜ koosolek
31 O. Saveli. Uus juht Eesti Hobusekasvatajate Seltsil
32 ETLLi liikmete ürituste korrigeeritud ajad

In memoriam
32 Ilmar Maripuu
32 Tõnis Soonets

Kaanefoto


ETAZON LAMBRO ET EHF 5842                 T. Bulitko foto

PDF