Tõuloomakasvatus 2000-4

Hea lugeja!

Läheb aasta 2000. Nüüd on kindel, et lõpeb sajand ja aastatuhat. Samale seisukohale on jõudnud enamjagu ka nendest, kes aasta tagasi pidutsesid. Ainult ärimeestel on mure, et selleks aastavahetuseks ei taha keegi midagi grandioosset tellida.
Kümme aastat tagasi lubasime, et sajandivahetuseks sobiks hästi 5000 või isegi 5500 kg piima aastalehma kohta. Kahjuks läheb veel aega. Mitu aastat? Sõltub loomakasvatusvälistest teguritest. Oluliseks kujuneb piimasõda meiereide vahel. Viimased tulid peaaegu puhtalt välja 1998/1999. aasta kriisist piimatootjatele kahekordselt madalamat piimahinda makstes. Pidevalt räägiti, et piima kogutoodang on vajadusest 2 korda suurem. Täna väidavad samad isikud, et piima ei jätku, kuigi kogutoodang on vähe kahanenud. Juba 5 aastat tagasi oli selge, et kunagi pole Eestis vaja 1,5 mln tonni piima töötlemisvõimsust. Sellele vaatamata suurendatakse võimsust veelgi, lootes millelegi seniteadmatule.
Nüüd äkki tõstetakse piima kokkuostuhinda mõnes tööstuses 4 krooni lähedale, et tootjad liituksid nendega. Enam ei usuta. Lehmade arv ja piima kogutoodang aina väheneb. Raske on ka seakasvatajatel, kuigi periooditi on liha kokkuostuhind soodus. Sisendid (energia, kütus) aina kallinevad. Eesti on ja vist jääbki iseäralikuks teiste riikidega võrreldes. Euroopa riikides on diislihind 2/3 bensiinihinnast, meil aga sama. Ostujõusööda hind on piimaga samal tasemel, mujal 2 korda odavam piimast. Vabaturg pidi kõik väärastused ravima, aga ei.
Ladvalõikamine hariduses on populaarne. Muret ei tekita haridusjuhtidele põllumajandusliku kutsehariduse kadumine Eesti "maastikult", vaid probleemiks hoopis iseseisev akadeemiline haridus. Päästelaevaks pidavat olema lennukolledž. Õhust on Eestimaa kindlasti kenam, kuid põldu harida või looma hooldada on sealt võimatu. On selgeks saanud, et valdade, koolide ja ülikoolide liitmine on poliitika küsimus, mida püütakse kuidagi majanduskriteeriumite kaudu põhjendada. Poliitika on vist tasuv ala, kuid rahvast see ei toida. Kes siis? Ikka maarahvas.
LOODAME KOOS UUELT SAJANDILT PALJU-PALJU PAREMAT!
Kallis lugeja! Et Sul oleks meeldiv ja huvitav ka järgmist ajakirjanumbrit lugeda, võta pliiats ja paber ning alusta kohe kirjutamist!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2000. aasta 9 kuuga

Veised
3 T. Bulitko. Holsteini pullid
7 A. Zeemann. Eesti punase veisetõu aretuspullid
8 K. Kalamees. Eesti maakarja kasvatajate mööduv aasta
9 A. Suurmaa, P. Järv. Piimakarja taastootmisest

Sead
11 M. Vaidla, K. Eilart. Sealiha kvaliteet sõltub sigade söötmisest
12 M. Rätsep. Kuidas vähendada imikpõrsaste kadusid

Lambad
14 P. Piirsalu. Soovitusi tiinete ja imetavate uttede söötmiseks

Linnud
17 K. Vikat. Munakanade jõudluskontrolli tulemused Kehtna kontrollkanalas
18 M. Piirsalu. Linnukasvatajad teaduskonverentsil Turus

Hobused
20 O. Saveli, H. Pärtma. Eesti hobusekasvatajate ümarlaud

Piimandus
22 M. Henno, H. Kiiman, A. Leola. Lüpsja meelespea

Tutvustus
23 S. Silm. Jaak Hindrikus: Eesti lehm võib varsti lüpsta 10 000 kilo aastas

Kaanefoto


A. Juusi foto

PDF