Tõuloomakasvatus 1999-4
Hea lugeja!
Aastaarvus vahetub korraga 4 numbrit ja jõuab kätte aastatuhande viimane aasta. Inimene peab juubelit viimasel, aga aastatuhande või -saja juubelit esimesel päeval. Kõik sajandid on jätnud jälje ajalukku ja kahtlematult ka kahekümnes. Kui silmas pidada tõuaretust, siis viimane 100 aastat on konkurentsitu, eeskätt teoorias - geneetikas. 1900. a. taasavastasid kolm teadlast erinevast riigist J. G. Mendeli seaduspärasused ja aastal 1901 avastati veregrupid. Järgnes T. H. Morgani kromosoomiteooria ja 1953. a. seletati nukleiinhappe DNA ehk geeni struktuur ning seejärel geneetiline kood. Järgnes geenide asukoha määramine ja koos sellega tekkis võimalus geenide ülekandeks. Arenes uus teadusharu - molekulaargeneetika. Tõuaretajad on kaua oodanud võimalust teha genokoopiaid silmapaistvatest loomadest. Lammas Dolly Šotimaal on tõendiks suurest õnnestumisest. Praktilises tõuaretuses on suurima edu taganud biotehnoloogiliste meetodite - kunstliku seemenduse ja embrüosiirdamise - laiaulatuslik rakendamine ning elektronarvutite riist- ja tarkvara kiire areng. Eriline koht on sügavkülmutamisel, mis võimaldab aretusmaterjali vahetada üle maailma. Kuidas hinnata tõuaretuse edukust Eestimaal? Kui poliitik lähtub ainult statistilistest näitajatest, siis rahuloluks on vähe põhjust. 1920ndate aastate parimate karjade tasemele pole keskmised jõudlusnäitajad sajandi lõpuks veel jõudnud. Miks? Poliitika tõttu. Ainult 1920/30ndatel aastatel ja, häbi tunnistada, ka nõukoguaja 1960/70ndatel on riik olnud põllumajandust toetav, muul ajal kahjuks "lüpsev". Isegi Eesti riigi taasiseseisvumine paiskas veiste jõudlusnäitajad enam kui 25 aastat tagasi. Kui oleks saanud jätkata 1930ndatest sarnaselt Taani, Soome või Rootsiga, poleks Eesti ühestki neist maha jäänud. Sel sajandil on Eesti põllumehel tulnud korduvalt kohaneda uute poliitiliste ja majandussüsteemidega. Iga üleminek on põhjustanud suuri kaotusi ja ikka uuesti alustamist. Eesti tõuaretajad on olnud tublid. Jääb vaid loota, et UUEL AASTATUHANDEL valitseb stabiilsus. Soovin KÕIGILE LOOTUST JA OPTIMISMI!
Olev Saveli
Sisukord
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 1999. aasta III kvartalis
Veised
3 P. Padrik. Sügavkülmutamise tehnoloogia tänapäe aretustöös
5 T. Bulitko. Hea tõumaterialiga uude aastasse
7 G. Bethard. Kui suured ja kui vanad peaksid mullikad olema poegimisel?
8 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts
Sead
9 K. Eilart. Kehtna Seemendusjaama kultide aretusväärtusest
10 K. Eilart. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu sigade aretusosakonna tööst
11 R. Kaselo. Seakasvatusest Saksamaal, Taanis ja Austrias
Hobused
13 H. Peterson. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 7 aastat
Linnud
15 M. Piirsalu. Linnukasvatajad teaduskonverentsil Riias
17 M. Piirsalu. 80 aastat Eesti Linnukasvatajate Seltsi
Söötmine
19 O. Kärt, M. Ots. Lähtekohad lüpsilehmadele jõusööda söötmiseks silotüübiliste ratsioonide kasutamisel
22 J. Samarütel. Lehmade toitumuse hindamisest laktatsioonitsükli erinevatel perioodidel
23 L. Nigul. Emisepiimaasendajad imikpõrsaste lisasöödana
Tõuinspektsioon
24 A. Kööp. Tõuinspektsioonist ja tõuaretusest
Välismaa
26 H. Kaldmäe. Firmast Alfa Laval Agri ja piima tootmisest Rootsis
Kroonika
27 P. Piirsalu. 1999. a. väitekirja kaitsnud põllumajandusteadlased
