Tõuloomakasvatus 1998-3

Hea lugeja!

Lootusrikas kevad on möödas ja päikesevaene ning sademeterohke suvi selle järel. Sellist suve mäletavad vaid väga eakad inimesed. Kuigi isegi väikese Eesti territooriumil on piirkondlikke erinevusi, on kindel, et ees seisab väga keerukas talveperiood. Silo on, heina pole ja teravilja koristamine käib läbi raskuste. Kvaliteetset teravilja ja põhku napib. Läbikasvanud teravili sobib ka vaid siloks. Loomakasvatuse sissetulekud on märgatavalt langenud. Põhjuseid on siin mitu. Kuid põllumajandustootja on suures osas ainult toorainetootja ja sõltub töötlevast tööstusest, sest kaup kuulub neile. Kui AS Rakvere Lihatööstus erastas endise EKSEKO, siis Äripäeva andmeil andis see 50% toorainest ja vaid 20% osteti Eesti teistelt loomakasvatajatelt. Ülejäänu lihtsalt imporditi. Järgnes aktsiate kontrollpaki müük välismaalastele. Viimase löögi andis Venemaa majanduskriis, mille nimel alandati veelgi loomade, aga eriti piima kokkuostuhindu. Käitumine põllumajandustootjaga kinnitab veel kord töötleva tööstuse monopoolset seisundit Eestis. Viimastel aastatel imporditi suurtes kogustes võid (kasvõi Uus-Meremaalt), samuti liha mitmest riigist. Selline tegevus on alati olnud Eesti tootja vastu, kuigi suuliselt püütakse põhjendada vastupidist. Eesmärgiks on hoopis tööstuse ülemäärase võimsuse säilitamine ja uute tööstuste rajamine Ukrainasse. Ressurss selleks on kujunenud osaliselt ikkagi kodumaisele põllumajandustootjale makstavast madalast hinnast. Kellele kehtestab tootja omapoolselt madalama hinna? Oma kallile tõukarjale? Ilmselt küll. Kahjuks on karta, et paljud põllumajandustootjad loobuvad produktiivkarja pidamisest. Kuidas tahaks sisendada Teisse optimismi järgmiste aastate suhtes. Selleks puudub küll tagatis, aga ikkagi peaksime parima aretusväärtusega loomad säilitama kas oma karjas või need müüma kokkuleppehinnaga allesjäävale tootjale. Konkursid ja näitused on kinnitanud väärtuslike produktiivloomade olemasolu Eestis. Väärtusliku tõumaterjali taastamine on liiga aeganõudev. KAITSEME VÄÄRTUSLIKKE TÕULOOMI!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus  
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 1998. I poolaastal

Veised  
3 T. Bulitko. VISS'i suvi lõppenud
5 A. Zeemann. Eesti punase karja VISS'98
5 T. Põlluäär. Punase karja aretajad käisid Taanis
7 K. Kalamees. Hinnati eesti maatõugu lehma piima
7 V. Sooberg. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts käis Soomes

Sead
8 R. Kaselo. Eesti Tõusigade Aretusühistu
9 K. Eilart. Kehtna seemendusjaama kuldid ja seemendusteenused
11 Z. Berzina, A. Vege, M. Jansone. Eesti peekoni tõugu sigade kasutamine Lätis

Linnud  
12 M. Piirsalu. Eesti Linnukasvatajate Selts pidas aastakoosolekut
18 M. Piirsalu. ISA Aretuskeskus - see on maailmatase lindude tõuaretuses

Nõuanne  
19 S. Tölp. Siirdesöötmist on vaja õigesti korraldada
21 M. Henno, A. Olkonen. Lüpsiseadmete pesemisest
24 P. Järv, A. Suurmaa. Erinevate lihatõugu ja eesti piimatõugu veiste ristamistulemustest
26 I. Nõmmisto. Mesilasemade kasvatusest
27 J. Samarütel. Graanulid asenduvad kõrtega

Reklaam  
28 Holsteini mullikate ekspordivõimalustest

PDF