Tõuloomakasvatus 2023-2

Hakka või kiidulaulu looma, aga eelmise ajakirja samanimeline sissejuhatus lõppes: „Termin „maaelu“ on salakaval, mille varjus annab varasemaid põllumajanduse struktuurüksusi esile tõsta, teisi hägustada, nagu on see toimunud põllumajandusministeeriumi reorganiseerimisega maaeluministeeriumiks.“

Juba üle kuu aja istub Lai tn 39/Lai tn 41 kabinetis regionaalminister Madis Kallas. Tavapäraselt ministri ja ministeeriumi nimed langevad kokku, aga Internet näitab seni lahusolekut, aga mine tea. Vikerraadios kuulsin uut ministrit aga spordireporteri Juhan Kilumetsaga, muidugi sporditeemal. Tegemist ju tuntud kümnevõistlejaga. (Huvitav, kui jõgi saab hakkama kahe kaldaga, aga meie valitsus kohe korraga kolme Kallasega.). Näis, mis juhtuma hakkab, uusi ministrinimetusi on uues valitsuses teisigi. Minister nimetas uue asekantsleri, kellel aga jälle pole maaülikooli tausta.

Küll ootaks, et loomakasvatus leiaks avaliku tunnustuse ka ministeeriumi struktuuris, ikka ainult toit või midagi sellega seoses. Tõuaretus on hoopiski varjus. Aktiivsem periood oli, kui PÕLASi (põllumajandusloomade aretuse seaduse) uut varianti või parandusi arutatakse. Kahjuks nendel perioodidel ei arvestata pikaajalisi traditsioone, mistõttu Eesti identiteet hägustub järjekindlalt. Tõu mõiste pole enam püha, räägitakse populatsioonist, räägivad ka need, kes tegelikult ei kujutagi ette, mis neid kahte mõistet ühendavad. Järjekindlalt süveneb äriline mentaliteet, kus eriline taotlus on jälle uute tõugude tunnustamine. Aga aru saada, et sajandivanused tõud on Eesti tõuaretajate looming ning vajavad tunnustamist ja säilitamist, käib üle jõu. Nii võitlevad ohustatud tõugude esindajad oma populatsiooni ressursside säilitamise eest, kuid „pädevad“ ametnikud näevad edulugu, kui tõusiseselt asutada uusi tõuraamatuid või tunnustada väikearvulise ohustatud tõu ressursside hävitamist ristamise teel.

Ülikoolides on juuni algus alati eksamite, lõputööde või väitekirjade kaitsmise aeg, nii ka maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis. Et loomaarste ei jätku, on meedia kaudu peaaegu kõigile selgeks tehtud, et raha on lisaks vaja. Kui aga ühel erialal lõpetab ülikooli täiskursuse, nüüd nimetatakse seda magistriõppeks, üks noormees, ei ühtegi tütarlast. Tegemist on loomakasvataja erialaga. Mida kosta (õnneks on „lõpetamata kõrgema“, vabandust BSc lõpetajad)? Oleme kirjutanud korduvalt, et ministeeriumis peaks rohkem loomakasvatus välja paistma. Sellises olukorras tuleb hoopis küsida, kelle najal? Huvitav on, et loomaarste ikka jätkub sellele alale. Kas äkki kunagine loomakasvatusinstituudi (sund)liitmine ei maksa ennast kätte? Taime- ja loomakasvatus on ülikoolides kasvanud välja ühisest tüvest, kust hargnenud oma oksa pidi, Kieli ülikoolis ka majandus, iseseisvaks erialaks. .

Olev Saveli

Loomakasvatus

2 K. Karisalu, L. Jürgenson, H. Vaher. Loomakasvatus 2023. aasta I kvartalis

Piimaveised

4 E. Raid. Eesti maakarja nõuetekohane jõudluskontroll – miks on seda vaja ja miks me peame seda toonitama?

Lihaveised

7 J. Mättik. “Eesti parim lihaveis 2023” noorpullide konkursi ja oksjoni tulemused
9 M. L. Luur. Lihaveiste jõudluskontrolli tulemused 2022. a

Linnud

12 K. Vikat. Ohustatud tõu eesti vutt 2022. a jõudluskontrolli tulemused Järveotsa Vutifarm OÜ-s, II osa

Lambad

14 A. Ärmpalu-Idvand. Kihnu maalambast ja eesti maalambast teadusuuringute ja ristamiste valguses

Hobused

17 A. Juhkov. Tori Hobusekasvanduses toimus täkupäev
18 K. Sepp. Kohalike hobusetõugude originaaltõuraamatud

Referaadid

19 G. Thaller, C. Schmidtmann, V. Haas, J. Bennewitz. Tunnused, markerid ja meetodid: tuleviku arengud genoomses loomakasvatuses
20 K. May, M. J. Wolf, T, Yin, G, B. Neumann, P. Korkuc, S. Köng, G. A. Brockmann. Genotüübi- ja järjestusandmete kasutamine väikeste populatsioonide aretuslikuks arenguks saksa mustakirju madalmaaveise näitel
21 L. Rohwer, K. Mahlkow-Nerge. Piimalehmad on inimtoitumisele suured konkurendid

Kroonika

23 A. Tänavots. 100 aastat Eesti Seakasvatajate Seltsi asutamisest

Teadus

26 H. Viinalass, L. Lutter, E. Songisepp. Tõuspetsiifilised tooted eesti maatõu ja eesti punase piimast

Reisikirjad

27 R. Härm. Üheksas veisekasvatuse ümarlaud Bad Bevensenis