TÕULOOMAKASVATUS

2016-4

Hea lugeja!

Jälle käes aastalõpukuu, kus mõeldakse möödunule, tasuda tuleb arveid, ajastada laenu tähtaegu, lugeda kokku sissetulekuid/väljaminekuid. Kas on lootust positiivsele tulemusele? Kui ei suuda materiaalselt, siis vähemalt enesealalhoiu ja -hinnangu tarvis. Tegelikud tulemused selguvad küll alles jaanuaris.

Kiita tuleb kõiki loomakasvatajaid, kes keerulises majandusruumis on püsima jäänud, kasvõi kahjude kiuste. Madalad müügihinnad ei kata kulusid, rääkimata laenude ja nende intresside katmisest või investeerimise võimalustest – kas majanduslikult hullemat olukorda võib ette kujutada. Aga loomakasvatus on Eestis põlvkondade viisi talletunud pärilikuks harjumuseks, mida võib ka pidada omamoodi hulluseks, et on harjutud loomi kasvatama. Seda aga kasutavad ära „partnerid“, kes on farmitoodangu vahendajad tarbijani, töötlejad ja eriti kaubandus. Pole infot, et ükski piima- või tapaloomade töötlejaid oleks seetõttu lõpetanud tegevuse, rääkimata pankrotti minekust, kaubandusest rääkimata. Ikka õnnestub jaehinna kujunemise skaalal tootja müügihind nihutada madalamale, kasvõi maailmaturu hinnale toetudes. Piimahinna maailmaturul kujundavad Uus-Meremaa ja Austraalia, võrreldamatud Eesti olustikuga. Aga pool piimast peab konkureerima nende riikidega turul, aga mitte Eesti siseturul.

Samas on Eesti loomakasvatussaaduste tootjad jäetud viimase kahe valitsuse poolt ilma ELi poolt lubatud toetusest, mida on õigustatud mitmeti, kuid loomakasvatajatele naiivselt. Nüüd on uus valitsus koos uute lubatustega, aga eelmise valitsuse eelarveprojektiga. Lootma peab, sest ega eelminegi kriis pole täielikku katet saanud. Diskussioonid meedias ainult süvendavad tarbijate arvamust, et põllumehed nõuavad vaid toetusi. Ei, toetust saab vaid Eesti tarbija, et suudaks osta meie klimaatilistes tingimustes toodetud toiduaineid. Õige, toetus aitab põllumajanduslikku maad käibes hoida.

Kiita tuleb maaeluministeeriumi, et võttis varakult arutlusse ministri määruse eelnõu aretustoetuse jagamiseks/ taotlemiseks 2017. aastal. Septembri lõpust siiani on olnud kolm arutelu, arvamusi ja ettepanekuid seinast seina. Ministeeriumi soov on üle minna PRIA turuarendustoetuse taotlemise/aruandluse metoodikale, mis eeldab esmalt kulutuste omafinantseerimist, seejärel katte taotlemist PRIA-lt, kus jõudluskontrolli eest on õigus 70% ulatuses. Väikestel aretusühingutel puudub vastavamahuline omafinantseerimine, mis eeldab jällegi laenude võtmist ja pankade toitmist.

Tegevusloaga aretusühingute loetelu täienes 16. liikmega. 9. novembril andis Veterinaar- ja Toiduamet tegevusloa uuele aretusühingule MTÜ Eesti Vutt. Aretusühingu tegevusluba kehtib eesti vuti kui ohustatud tõu säilitajale ja jõudluskontrolli läbiviijale kuni 31.12.2018.

Olev Saveli

SISUKORD
Loomakasvatus

2 L. Jürgenson, A. Tilk. Eesti loomakasvatus 2016. aasta III kvartalis
4 P. Puskar. Piimatootmise ökonoomika

Veised
5 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2016/2017. aastal
8 T. Põlluäär. Taani punase veisetõu kaitsjad Eestis
9 T. Põlluäär. Lihatõugu pullide testimistulemused 2006–2016
10 T. Põlluäär. Spermavaru lihaveiste seemendamiseks
12 T. Bulitko. Populaarsemad holsteini pullid 2017. aastaks

Hobused
14 K. Sepp. Tori tõugu noorhobuste üleriigilised jõudluskatsed
16 K. Sepp. Parimad noored trakeenid Heimtali Hobusekasvanduses

Mesindus
17 A. Rohtla. Eesti mesindus tänapäeval (järg)

Referaadid
18 Geenmutatsioon põhjustab vasikate varast surma
19 Sigade sabasöömisel on mitmesuguseid põhjuseid

Kroonika
19 R. Rosenberg. Lembit Paal – aasta põllumees 2016
20 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu sügisseminar
21 O. Saveli. Tähelepanekuid Euroopa holsteinide konkursilt
23 H. Viinalass. Euroopa Loomakasvatuse Föderatsiooni järgmine aastakonverents toimub Eestis!