TÕULOOMAKASVATUS

2014-1

Hea lugeja!

Sügiskevadine talv on mööda saamas ja keegi ei oska prognoosida lina kasvu, sest vastlapäevaliug jäi enamasti laskmata – polnud lund ega jäist mäekülgegi. Tüüpiline Kesk-Euroopa talv, ilmastik kinnitab Eesti kuuluvust sinna, kuhu soovime poliitiliselt ja majanduslikult kuuluda.
Tehakse 2013. aasta kohta kokkuvõtteid, mida ka avaldatakse, nii ka ajakirjas „Tõuloomakasvatus“. Kui 2012. aastal põllumajandusloomade ja -lindude arv võrreldes eelmise aastaga ühtlaselt suurenes (2–5%), siis 2013. aastal sigade ja lindude arv vähenes (4–6%). Vene turu ärakukkumine elussigade ekspordis on ilmselt üheks põhjuseks. Veiste arv jätkab suurenemist lihaveiste arvel, aga isegi piimalehmi oli 300 võrra rohkem. Kui lisada samaväärne piimatoodangu suurenemine lehma kohta, ongi käes piimakvoodi ületamise oht kogutoodangus kvoodisüsteemi viimasel, 2014/15. aastal. Iroonia? Juba arvutatakse trahvisummat, mis jääks paremate piimafarmide kanda. Loodame, et põllumajandusminister suudab Brüsselis edukas olla.
Seakasvatusettevõtete majanduslikkuse edendamiseks toetati neid 2013. aasta aretustoetuse jäägi arvel ja 2014. a suurendas ministeerium oluliselt aretustoetust jõudluskontrolli läbiviimiseks 32 ettevõttes. Kummalised käigud. Sigade jõudluskontrolli tulemused on olnud stabiilsed, erilisi nihkeid pole olnud. Äkki rahaline süst hakkab toimima.
Eesti Tõuloomakasvatuse Liidul ja liikmetel on viimastel kuudel olnud küllalt kirevad ajad. Põllumajandusministeerium on hakanud enam huvi tundma aretusühingute tegevuse vastu, mistõttu jaanuaris kutsuti esindajad ümarlauale (ETLLi mitte) arutama tuleviku tegemisi. Lambakasvatajad käisid eraldi veel selgitamas, sest ajakirjanduski kajastas probleeme aretusühingu juhtimises. Eks „müra“ on teistelgi. Eesti Hobusekasvatajate Selts vahetab lauapooli kontrollorganiga kahes kohtumenetluses. Kuid kõik see on muutnud ärevaks hobusekasvatajate tegevuse, mis kajastub isegi varssade sündivuse vähenemises. Loodud kolmas suund tori hobuse tõule on veelgi kehvemas seisus – neli varssa kahe aasta jooksul ei ole jätkusuutlik. Omamoodi koomiline tegevu(setu)s käib Tori hobusekasvanduse ümber. Siin jäeti kunagi õige otsus tegemata, eelmises olukorras tehti aga vale otsus – mõlemad annavad tööd kohtule ja häirivad igapäeva aretustööd.
Jõudis kohale Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ettepanek, et muuta tõuaretuse, kunstliku seemenduse ja aretusloomade geneetilise hindamise aluseid. Arutamised seisavad ees, kuid projekt tundub suurriikide aretusühingute keskne ja Brüsseli zootehnikakomisjoni tegevuse peab selle tagama.

Olev Saveli

SISUKORD
Loomakasvatus

2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2013. aastal

Veised
7 T. Põlluäär. EPK tõu elueatoodangu rekord samuti üle 100 tonni
7 T. Põlluäär. Uus aretusmaterjal eesti punasele tõule
9 T. Põlluäär. Lihaveisekasvatajatele informatsiooniks
11 A. Leesmäe. Lehmade välimiku lineaarse hindamise kasulikkusest farmerile

Jõudluskontroll
13 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2013. aastal
15 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2013. aastal

Referaadid
18 J. K. Herenbrink. Suguselekteeritud sperma sobib enam lehmikutele
19 Kaks kolmandikku Loode-Euroopa lehmadest jäävad lauta
19 E. Kalm. Hobusekasvatuse 7. ümarlaud Uelzenis

Seadused ja õigusaktid
20 Ü. Jaakma. Põllumajandusloomade kloonimise keelustamise tagamaadest
21 K. Uuskam. Aretusühingute tunnustamisest ja „arengutest“ tori hobuse aretuses

Hobused
22 K. Sepp. Ühele tõule kolm originaaltõuraamatut on liig
23 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi haruseltside aastakoosolekud

Kroonika
24 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
26 T. Bulitko. ETKÜ tutvus Baltimaade suurima piimakarjafarmiga Halinga OÜs
27 T. Bulitko. Tunnustati tänavusi parimaid veisekasvatajaid
28 T. Bulitko. Toimus seemendajate algkoolitus

Saadjärv
A. Tänavotsa foto

 

Tõuloomakasvatus 2014/1

Vaadatud korda.