TÕULOOMAKASVATUS

2013-4

Hea lugeja!

Lõpeb Eestile esimene täispikkuses Euroopa Liidu rahastamisperiood, mis võimaldas täiendavalt finantseerida, sealhulgas investeerida maaelu ja põllumajanduse arengusse. Jäänuks Eesti kõrvale EList, oleksime edukad olnud küll endiste liidukaaslaste suhtes, aga konkurentsis lääneriikidega olnud märkamatud. Kalli tehnika ja uute tehnoloogiate sisseostu võimalus tagas taimesortide ja loomatõugude geneetilise potentsiaali realiseerimiseks keskkonna järsu paranemise maaviljeluses ja loomade pidamistehnoloogias. Edu on saatnud mõlemat poolt rekordiliste teraviljasaakide ja jõudlusnäitajatega. Kliima on ikka sama, kuigi ilmastik on vahelduv.

Ettevalmistus järgmiseks rahastamisperioodiks on kulgenud tormiliselt, mis andis kasu Eestile. Kuidas mõneti suurenenud toetussumma riigis jagada, on hoopis keerulisem. Erinevatel pooltel on oma õigus, aga õigluse kehtestamine on jäänud põllumajandusministri õlule. Kaldudes väiketootmise eelistamise poole, kas või läbi „kastisüsteemi“ kehtestamise, on jäänud minister ka talupidajate löögi alla. Eelistamine loob alati vastuolu, jagamise kriteeriumid peaksid olema võimalikult ühetaolised. Aga poliitika nõuab oma.

Tähistasime tõuaretuse ühistegelise organisatsiooni 20. aastapäeva tõuloomade näituse ja seminariga septembris. Aitäh ministrile tublimatele tänukirjade andmise eest, kuigi kummalgi üritusel polnud põllumajandusministeeriumi esindajatel võimalik osaleda. Üllatav info laekus aga koostööpartneri kaudu. Tõuaretusetoetuse kahest miljonist oli kevadel reservi jäänud 0,25 mln eurot, mille eraldamiseks tunnustatud sigade aretusühingule (Eesti Tõusigade Aretusühistule) ringles põllumajandusministri määruse eelnõu ja seletuskiri. Reservist polnud asjaomased aretusühingud teadlikud selle ajani. ETLLi liikmete seisukoht on avaldatud samas ajakirjas. Ministri vastuses korratakse eelnõu seletuskirja seisukohti ja soovitakse tulevikus arutada aretustoetuse rakendamise põhimõtteid. Omapärane „tunnustus“ ETLLi liikmete 20 aasta tegevusele. On tekkinud varemgi reserve, aga see jaotati proportsionaalselt kõigi tunnustatud aretusühingute vahel.

Ei ole rahu ka tõuaretuse organisatsioonis. Teist aastat kestab kohtutee vana-tori seltsiga (halduskohus tühistas tunnustuse 1. nov 2012, ringkonnakohus menetleb 11. detsembril 2013), esimene aasta raskeveohobuste seltsiga (tunnustamisest keeldumine tunnistati õigeks 29. nov 2013). Eesti maakarja säilitamisele-aretusele lisandus seltsile uus eesmärk – vajadus kaitsta maakarja uue ühingu abil, kes avalikul koosolekul 23. novembril avas esmakordselt virtuaalse lauda ja juustukoja. Tõuaretuse ja äri suhted on kiiva kiskunud lambakasvatajate seltsi siseelu. Väikesele Eestile nii palju erimeelsust ja vastakaid arvamusi küllalt kitsale alale on liiast.

Olgem järgneval aastal kollegiaalsemad, vastastikku avameelsemad ning tunneme rohkem huvi tõuaretuse sisu ja ürituste vastu.

Olev Saveli

SISUKORD
Loomakasvatus

2 L. Jürgenson. Eesti loomakasvatus 2013. a III kvartalis

Veised
4 T. Bulitko. Aasta põllumehe konkurss 2013
5 T. Bulitko. Populaarseimad pullid holsteini aretuses
7 T. Bulitko. Lihaveiste oksjonil müüdi ligi sadakond lehmikut
8 Toimetus vabandab!

Hobused
8 K. Sepp. Geneetiliste uuringute osakaal tõuraamatutes
9 K. Sepp. Parimad noorhobused ja jõudluskatsed

Referaadid
11 Piimalehmade sigivusest
12 Nudisus piimaveiste ja -kitsede aretuses

Reisikirjad
13 R. Pikkmets. Lihaveisekasvatajate õppereis Prantsusmaal

Kroonika
15 Kiri põllumajandusministeeriumile
16 Vastus pöördumisele põllumajandusloomade aretustoetuse täiendava makse kohta
16 Kohtuotsus
17 O. Saveli. Seminar „20 aastat ühistegelist tõuaretuse organisatsiooni Eestis“ ja ettekannete slaidiprogrammid
 

Kitsed
Alo Tänavotsa foto

 

Tõuloomakasvatus 2013/4

Vaadatud korda.