TÕULOOMAKASVATUS

2012-3

Hea lugeja!

Eesti tublimad aretajad ja parimad tõuloomad trotsisid vihmast ilma Ülenurmel Tartu sügisnäitusel 2012. Eelmine sajune tõuloomanäitus oli 1990. aastal Luigel. Püsivaid vaatajaid areenil oli vähem, aga üldine ürituse külastajate arv oli tavapärane. Nad oskasid hinnata loomakasvatajate vaeva tubli aplausiga. On tekkinud tahe demonstreerida loomade noorpõlve, kusjuures nende treenimisele pole aega kokku hoitud. Varsti võib korraldada vasikate konkursi, sest kõikide piimatõugude vasikad olid kohal. Tartu endine maavanem tundis ennast koos vasikaga areenil kindlasti palju mõnusamalt, kui mõni aasta tagasi üritust avades. Seekord ütles esmakordselt avasõnad põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti, aga põllumajandusminister pole seni veel jõudnud tõuloomakasvatajate iga-aastasele üle-eestilisele üritusele.

Iga aastaga muutuvad tõusisesed konkursid süsteemsemaks ja osavõtjate rohkemaks. Eriliselt üllatasid lambakasvatajad, varasemate aastate mõnest lambast on nüüdseks lambaid näitusel ligi sada. See oli läbimurre, kui jätkub samaviisi, jõuamegi varsti lammaste oksjonini. Seda toetab ka lätlaste osavõtt, kes kasutavad Kurgja päeva oma aretusmaterjali müügiks.

Hobusekasvatajate üritusi on aasta jooksul kõige enam, sõltumata nädalapäevast või riiklikust pühast. Entusiastid on kohal kas oma hobuse või lihtsalt kogemusi kogumas. Korraldamisel tahaks soovitada, et programm peaks olema tihedam, sellega ka ajaliselt lühem. Kogemused kinnitavad, et nelja-viietunnine programm on maksimaalne, mida suudavad jälgida huvilised, samaviisi ka osavõtjad. Liialt suur koormus langeb tegevjuhtidele, vaja on kaasata ka teisi.

Ilmastiku poolest on Eestimaa järjekordselt suurem kui arvame, sest taimekasvatuse saagikus on piirkonniti kujunenud eripäraselt. Suvitajatele polnudki suve, sest soojaperiood jäi varasuvesse, hiljem aga soodne põllukultuuridele. Bioloogiline saak on parem kui varasematel aastatel, nüüd sõltub kõik koristusaja ilmast. Põllunduses on tänu Euroopa Liidu toetustele võimekus mitmekordselt kasvanud, mistõttu teravili saab koristatud vähemalt söödakõlblikuna. Veelgi suuremat kasu saab loota ühisturu teraviljahindadest, sest põua all kannatasid paljud klassikalised teraviljakasvatuse piirkonnad. Harva juhtub Eesti põllumehele nii soodsat olukorda, kus mujal on ikaldus ja põhjustab hinnatõusu, aga meil on hea saak. On ka sea- ja linnukasvatus, kus söödas on teravilja osatähtsus suur. Paljud seakasvatajad ei olegi teravilja tootnud, sisseost on aga kulukas. Kas lugejat rahuldab see, et väga väike osa linnukasvatusest ja väike osa seakasvatusest kuulubki veel Eesti põllumehele? Nii ongi Eesti põllumees ühisturu tõmbetuules. Selline on väikeriigi saatus varemgi olnud.

Olev Saveli

SISUKORD
Loomakasvatus

2 L. Jürgenson. Loomakasvatus 2012. a esimesel poolaastal

Veised
4 T. Põlluäär. Kas lihaveisekasvatusele üleminek piimaveiste kaudu on mõttekas?
6 T. Bulitko. Eesti holsteini tõugu pullid 2012. a II hindamise põhjal
8 T. Põlluäär. Eesti punast tõugu pullid 2012. a II hindamise põhjal
10 T. Bulitko. Eesti aretuspullid said uue kodu
11 I. Kallas. Balti lihaveisekasvatajate kohtumine
12 K. Kalamees. Eesti maakarja kasvatajate suvepäevad

Sead
14 P. Kütt. Mida tähele panna emiste seemendamisel?
15 J. Hulsen, K. Scheepens. Sigade signaalid I

Teadus
16 P. Padrik, T. Hallap, T. Bulitko, Ü. Jaakma. Innovaatiliste tehnoloogiate rakendamine sugupulli sügavkülmutatud/sulatatud sperma kvaliteedi tõstmiseks ning selle mõju lehmade tiinestumisele

Referaadid
19 St. Hoy, A. Bertho, S. Reith. Lehmade kehamassi dünaamika laktatsiooni algusperioodil

Kroonika
20 O. Saveli. Tõuloom 2012 vihmases Ülenurmel
22 O. Saveli. Adolf Mölderi 100. sünniaastapäev
23 O. Saveli. Enno Siiber 75
24 O. Saveli. Trükist ilmus kõrgkooliõpik „Loomakasvatus“

 

Parimad lambakasvatajad (A. Tänavots)
A. Tänavotsa foto


Laadi fail mobiilsesse seadmesse:
QRCode