TÕULOOMAKASVATUS

2011-1

Hea lugeja!

Uus majandusaasta algas poliitiliselt aktiivselt, 101 kohta riigikogus ootasid täitmist, seejärel mõned asendamist, sest on loobujaid ja valitsus tuleb komplekteerida. Igal juhul on neli aastat kindlustatud neljakordse keskmise töötasuga ja lisaks 30% soodustusi.
Meedial, eriti kommertskanalitel oli tüse aeg, kuigi väideti, et oli rahavaene. Aga viimaste nädalate sunniviisiline ajupesu toimis. Kuulata ja vaadata oli, kuidas rõõmsameelsed memmed jäid uskuma ja kiitsid takka, kuidas neil oli pension (sisuliselt elatusraha) kasvanud kuue aasta jooksul kaks korda (tegelikult kahel korral mõnesaja krooni võrra). Kui ikka iga päev igast kanalist mitu korda seda kinnitatakse, hakkadki uskuma, kuigi oma pangaarve näitaks muud.
Rahvaliidule löödi hingekella, millest on väga kahju. Kaheprotsendiline toetus väljendab küll tööjõu rakendatust põllumajanduses, kuid maaelanikkonna vanuseline eakam koosseis lubanuks enamat. Maaelanikud peaksid mäletama, kelle initsiatiivil harvenes reisirongi- ja bussiliiklus, kes sulges postkontorid, rahaautomaadid ja koolid, isegi valimisjaoskondi harvendati maal. Ei midagi, glamuur, sära ja lubadused pimestasid.
Aga kindlasti napib karismaatilisi liidreid maal. Õigemini neid on, aga mitmed ei soovi poliitiliste tuulte kätte sattuda. Aga soovijad on kas väheusaldusväärsed või luukeredega. Üksik liider on tihti haavatav, eriti kui konkurendid tegutsevad sihipäraselt. Võimalikud liidrid lahkusid laevalt, kuid mitmed on „uutel alustel“ jälle riigikogus. Kahjuks pole nad enam sõltumatud oma seisukohtade kaitsmisel. Aga talupoja mõistus pidi aitama kõiki poliitikuid?!
Omapärast „poliitilist matši“ peab soomlastest kolleegidega Eesti Hobusekasvatajate Selts. Pidev pommitamine mahukate teabenõuetega sadade hobuste nel- ja põlvkonna eellaste digitaalseks saamiseks on häirinud seltsi igapäevatööd kuude viisi. Miks ja mis eesmärgil uut andmebaasi luuakse, pole teabevaldajal tea- da.
Linnukasvatusele oli eelmine aasta edukas nii liha- kui ka munatoodangus, kus kasv oli 10% piires. Ainult lamba- ja kitseliha toodangu tõus oli suurem, 13%. Veise- ja seakasvatusele oli eelmine aasta keerukas. Aastalehma piimatoodangu kasv jäi oodatust napimaks. Suur tagasiminek oli veiselihatoodangus (–16%), millele on oma jälje jätnud ka turu avatus. Noorveiste väljamüük kasvas tugevasti, küll aitas veiseliha siseturu struktuuri parandada lihatõugude osakaalu suurenemine.
On kevade märke, kuigi põllud on veel puhta lumevaiba all.

Olev Saveli

SISUKORD
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2010. aastal

Veised
4 A. Römer. Saksa holsteini tõugu lehmade kasutusiga
6 W. Brade, J. Raitner ja F. Reinhardt. Puhtatõulise holsteini ja džörsi ristandite (holstein x USA džörs) piimajõudluse võrdlus erineval toodangutasemel
8 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2011. aastal

Hobused
10 K. Sepp. Uued sugutäkud aretuses
11 A. Kallaste. Ohustatud tõugudele uued säilitus- ja aretusprogrammid
12 R. Raadik. Hobusekasvatajad meenutasid ratsarügementi

Sead
14 G. Walling. Emiste viljakuse ja söömuse elueaandmed
16 J. Merks. Geneetilised võimalused kastreerimise vältimiseks

Jõudluskontroll 2010
17 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontroll
19 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll
21 K. Vikat. Lammaste jõudluskontroll

Riik
22 M. Help, M. Tuimann. Põllumajandusloomade aretustegevuse kontrollimine 2010. aastal

Mahetootmine
24 R. Leming, A. Luik, M. Mansberg, E. Peetsmann. Mahe- ja tavapiimalehmade heaolu

Teadus
26 A. Eggen. Genoomiuurimise tulevik loomakasvatuses

Kroonika
27 T. Bulitko.Tunnustati parimaid karjakasvatajaid
29 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek
31 E. Siiber. Peeter Kibe – 75
32 M. Piirsalu. Emeriitprofessor Harald Tikk pidas 80. sünnipäeva


A. Juusi foto