TÕULOOMAKASVATUS

2009-2

Hea lugeja!

Siinkohal võime alustada alapealkirjaga „Lugeja arvab“, sest eelmise ajakirjanumbri vahel oli küsitlusleht, millele lisaks oli võimalik vastata ka elektrooniliselt ETLLi kodulehel. Laekus vaid 15 vastust. Aktiivsemad (2:1) olid naised, pooled vastanutest olid vanuses 31–50 aastat, vaid üks oli noorem. Valdav oli kõrgem loomakasvatuslik haridus, pooled olid farmiomanikud, pooled palgatöötajad. Kõige aktiivsemad, pooled vastanutest, olid maakarjakasvatajad.
Lugejad kasutavad praegu ja eelistavad ka tulevikus ajakirja paberkandjat, enamasti on see alati saadaval, kolmandikul aga juhuslikult. Ajakirja kujundus (12 vastanut) ja toimetamine (10) said hea hinde, samaviisi oli sisu huvitav ja ajakirja vajadus olemas. Rubriikide arv ja fotode suhe tekstiga oli paras (12). Erialast temaatikat, ülevaateid ja lühiinfot olevat piisavalt, kuid suuremal määral lahknesid seisukohad teadusartiklite, nõuande, referaatide või intervjuude olemasolu kohta.
Autorite koosseis sai rahuldava hinde, kusjuures üks vastanu hindas ajakirja igavaks, sest kajastab käputäie autorite seisukohti. Huvitavateks autoriteks märgiti Tõnu Põlluäärt, Tanel Bulitkot, Harald Tikku, peatoimetajat jt. Sooviti autorina Heldur Petersoni, Olav Kärti, Haldja Viinalassi jt praktilise kallakuga teadureid, edukaid praktikuid. Uue rubriigina sooviti hobiloomakasvatust, enam majandusalaseid artikleid ja välisriikide loomakasvatuse refereeringuid. Ajakirja ilmumissagedusena märgiti neli (5), kaks (3) või kuus (3) korda aastas, järelikult aritmeetiline keskmine kinnitab neljakordset ilmumissagedust aastas. Oli üksikuid soovitusi, nagu ajakiri pilkupüüdvamaks, suurendada intervjuude arvu, rohkem taluprobleemide käsitlemist, laiendada autorite ringi, koolitades noori kirjutajaid. Samas kardeti, kas on neid ka silmapiiril. Tuleb olla kahtlejate poolel. Õppetöö käigus on püütud tõmmata noori kaasa nii kirjutama kui ka tõuloomi pildistama. Kahjuks tulutult.
Kui tulukaks kujuneb loomakasvatusaasta, selgub aasta lõpus, kuid selleni oma karja sööta ja aretada väikese tulu juures on väga keeruline. Kolme kuu jooksul on 5800 veist, sealhulgas 4500 lehma vähem, karta on, et see jätkub. Piimakvooti suudeti lõppenud kvoodiaastal täita 92% ja arvestades lehmade arvu vähenemise tendentsi, jääbki alatiseks täitmata, sest regulatsioon lõpeb enne ära. Pikk ja kuiv kevad võttis rohumaade esimese niite saagikuse, kurvad on taliviljad ja kevadised orased. Väetatud põlde kohtab harva. Raha nappus!
Eesti riigi majanduspoliitika sobis hästi näilise heaolu ühiskonnale, priiskamine palkade tõusuga, 5. koht edetabelis, laenude võtmise reklaamid on morniks teinud kõik optimistid. Põllumehele saame soovida järjekordselt vastupidamist.

Olev Saveli


A. Juusi foto

SISUKORD
Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2009. a I kvartalis

Veised
4 I. Kallas. ERHC kohtunike seminar
5 T. Põlluäär. Eesti punase veisetõu seminar ja aretuskogu kokkusaamine
6 A. Veidenberg, K. Kalamees. Intervjuud eesti maakarja kasvatajatega
8 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu liikmete arvamus Eesti piimanduse strateegiast

Hobused
9 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolek ja seltsi täkkude paigutus 2009. a

Sead
11 A. Tänavots. Kuldiliha kõrvalmaitse vältimise viisid (kahe artikli refereering)
13 M. Kruus. Eesti seakasvatajaid huvitab Kanada aretusedu

Ohustatud tõud
15 O. Saveli. Kes ohustab ohustatud tõuge?

Taastootmine
18 P. Padrik, T. Bulitko, T. Hallap, Ü. Jaakma. Noorpullide sigimisfüsioloogiast

Veterinaaria
20 A. Viltrop. Uus A-tüüpi gripiviirus H1N1 inimesel – risk sigadele?

Reisikirjad
22 H. Viinalass. Islandi loomakasvatusest

Referaadid
24 E. Kalm. Veisekasvatuse seminar Uelzenis
25 O. Saveli, M. Voore. Piimatootmise sesoonsus

Kroonika
26 T. Bulitko. Esimesed viis kuud tõuveiste turul
27 T. Bulitko. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi üldkoosolek
27 O. Saveli. Akadeemik Aarne Punga mälestuspäev Eesti Maaülikoolis

PDF