TÕULOOMAKASVATUS

2008-4

Loe veebis 

Hea lugeja!

Juba viisteist aastat saavad Eesti loomaomanikud tõuaretusteenust oma ühistust või seltsist. Septembris avasime sel puhul Eesti Põllumajandusmuuseumis posternäituse, novembris tähistasime seda tähtpäeva üheskoos konverentsiga.
Ajaperiood pole pikk, eriliseks teeb selle aga toonane väga keerukas ja tavatu olukord Eestis. Üheparteilisest süsteemist tulles asuti looma mitme parteiga de- mokraatlikku riiki, kus maade ja varade erastamine oli väljundiks ühiskonnale. Seda teadsid kõik, kuid mõisteti seda väga erinevalt. Poliitiline kapital tuli luua, erastamine oli selleks kõige tundlikum teema, sest omandi saamine või sellest ilmajäämine mõjutas paljusid. 
Tõuaretus osutus poliitikast suhteliselt kaugemaks, tõuseltside järjepidevust ei tunnistatud, ainult seemendusjaamad huvitasid erastajaid osakute kattevarana paaris suurmajandis. Õnneks olid õiged mehed õigel ajal õigel kohal, kelle asjalik taktika tagas väiksemate kahjudega varade erastamise.
Aretusühingud käivitusid, areng saatis loomaomanikke nõukogudes, tegevjuhte igapäevatöös. Tihenesid sidemed välisriikidega, õnneks mitte omandi tase- mel. Aretusmaterjali juurdevool on suurenenud. Jõudumööda kasvab ka tõumüük teistesse riikidesse. Ohustatud tõugude  kasvatajad vaevlevad EL kahe mõiste – säilitamine ja aretamine – vahel. Kompromissini jõuti raske diskussiooni järel – aretuseta pole võimalik säilitada.
Loomaomanikud ja tõuaretajad on tänulikud poliitikutele, et viieteistkümne aasta jooksul on riik toetanud jõudluskontrolli, aretusühingu tegevust ja ohustatud tõu looma kasvatajat. Vabaturu tingimustes poleks põllumajanduslik tulu võimaldanud sel tasemel aretustööd korraldada. Teiselt poolt tuleb tänada vabaturu olukorda, sest on avardunud võimalused loomade söödaratsiooni rikastamiseks ja mitmekesistamiseks. Samuti on saadud kogemusi ja kujunenud usk söötmise parandamise kaudu suurendada loomade produktiivsust. Kujukaks näiteks on lehmade piimatoodangu, sigade ja lammaste massi-iibe kiire kasv.
Esimesed viisteist aastat on kulgenud keeruliselt, kuid tõuaretusele on kindel alus pandud. Siit edasi minna on märgatavamalt kergem. Edu teile sellel teel!

Olev Saveli


A. Tänavotsa foto

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2008. a 9 kuuga

Veised
3 A. Sonets. ERDB liikmesmaade lineaarse hindamise koolitus
5 L. Meltsas. AgroBalt 2008
5 A. Leesmäe. Ameerika piimakarjakasvatusega tutvumas
6 T. Põlluäär. Prantsusmaa limusiinidega tutvumas
7 T. Bulitko. Maailma holsteinikasvatajad kohtusid Iirimaal
9 T. Bulitko. Lihaveisekasvatajad külastasid Šotimaad
10 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Selts

Eesti Tõuloomakasvatuse Liit
11 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit

Sead
13 V. Vare, O. Saveli. Võõrdepõrsaste ja kesikute kasvu dünaamikast tootmisfarmis
15 A. Põldvere. Eesti Tõusigade Aretusühistu

Lambad
16 K. Vikat. Eesti Lambakasvatajate Selts

Linnud
17 M. Piirsalu. Baltimaade XVI linnukasvatuskonverents

Karusloomad
18 L. Taaler. Eesti Karusloomakasvatajate Aretusühingu areng

Hobused
20 K. Sepp. Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 15 tegevusaastat.

Geneetika
21 Ü. Jaakmaa. Modifitseeritud geenidega kloonitud veised

Veterinaaria
23 R. Lindjärv, T. Saar, E. Klaassen, D, Põdersoo. Tšintšiljade Bordetella bronchiseptica pneumoonia

Riik
24 K. Reili. Riigi osa põllumajandusloomade aretuses

Jõudluskontroll
26 K. Ilves. Jõudkuskontrollikeskuse viisteist aastat

Kroonika
28 O. Saveli. Traditsiooniline seminar Hollandis
31 Ülo Pullissaar 75
31 Professor Olev Saveli 70