TÕULOOMAKASVATUS

2007-2

Hea lugeja!

Kevad tuli väikese veega, muld oli kuiv ja lisaks varane kuumalaine. Aprilli keskpaigas pandi Tartumaal kartuleid. Aga varsti tulid ka vihmaperioodid kõva äikesega, mis tegi kahju lõunapoolsetes maakondades. Uus kuumaperiood vaheldumisi vihmahoogudega oli väga soodus teravilja tärkamisele ja kartulile. Rohumaad olid võilille võimuses, aga mai lõpunädalal niideti rohtu peaaegu igas Eestimaa piirkonnas siloks või farmisöödaks. Nii varane niide loob eelduse veel kaheks-kolmeks niiteks. Ehk teeme tasa eelmise aasta rohusöödanappusest tingitud toodangutõusu aeglustumise.
Vahetus valitsus, kus mõnele kohale oli lausa nõudmisi, põllumajandusministri koht ei olnud nii populaarne. Loodame isamaaliselt Helir-Valdur Seederilt maaelu tasakaalukat, sealhulgas põllumajandustootmise arendamist. Tänu viimastele valitsustele suudeti üle saada 1990. algusaastate tagasilöögist ja kaasaegsed piimafarmid on tõestanud tootmise lihtsust, kui tunned majandamise peensusi.
Suureks probleemiks on räägitud tootmisüksuse suurus ja toetusmäärad, kus ajalehed koostavad toetussummade pingerida, arvestamata tootmismahtu. Marju Aamisepp esitas Maamajanduses müügi- ja toetusemahu võrdluse. Kuni 300 000 kr müügimahuga ettevõtete toetused moodustasid üle 70% müügitulust, aga üle 10 mln müügituluga ettevõtetes alla 20%. Toetussumma absoluutse suu- ruse teevad ahvatlevaks müügivalmis farmitehnika ja põllumajandusmasinate kõrged hinnad. Süsteem on hästi läbimõeldud: ostes Eestis EL toetusega masinaid või tehnoloogiat arendame selle abil tööstust tootjariigis. Õnneks nende kasutamisest saadav tulu arendab põllumajandust Eestis.
Sündmusi on veel teisigi. Eesti Maaülikool avas peahoone renoveeritud ELVI peahoones, samas võttis Tartu Ülikool konkursikorras tagasi oma professori Alar Karise. Loodame, et ajakirja neljandas numbris saame siiski kirjutada EMÜ üheksandast rektorist.
Ajakirjas on ülevaade 13. Balti riikide tõuaretuse konverentsist, mida aitas läbi viia ka ETLL. Kahjuks laekus aretusühingutelt ainult üks koostööartikkel, kuigi teaduskraadiga töötajaid või selle taotlejaid on mitmeid.
Põllumajandusministeerium avaldas 2. mail põllumajandusloomade aretuse seaduse parandamise seaduse eelnõu, mille arutelu ETLLis toimus 14. mail ja kohtumine ministeeriumi esindajatega 22. mail. Eelnõu sisu ei rahuldanud aretusühinguid, eriti ohustatud tõugude käsitlus, mis oli peamine parandus eelnõus. Arutelu oli rahulik ja konstruktiivne. Rahuldava vastuseta jäi vaid küsimus: miks nii hilja?

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2007. a I kvartalis

Veised
4 T. Põlluäär. Eesti punase tõu Viss 2007
5 T. Põlluäär. Eesti punast tõugu pullide hindamistulemused
7 A. Meier. Holsteini tõugu hinnatud pullid 2007. a suvel
8 T. Bulitko. Tõuloomade müügivõimalused 2007
10 K. Kalamees. Eesti maakarja kasvatajate aastakoosolek
14 T. Põlluäär. Esimene lihaveiste oksjon

Linnud
16 V. Tikk. Eesti Linnukasvatajate Seltsi aruanne

Karusloomad
16 L. Taaler. Karusloomakasvatajate tegevused kahel aastal

Lambad
19 E. Sellis, K. Vikat. Kuidas alustada lambakasvatusega?

Keskkond
21 A. Kaasik. Saasteainete (kasvuhoonegaaside) emissioon loomakasvatusest

Mahetootmine
24 R. Leming. Maheloomade tervisega seotud tulevikuperspektiivid

Kroonika
26 O. Saveli. 13. Balti riikide tõuaretuse konverents Pärnus
28 O. Saveli. Ilmus eesti maakarja monograafia
31 H. Peterson. Akadeemiline Põllumajanduse Selts

 


 

PDF