TÕULOOMAKASVATUS

2007-1

Hea lugeja!

Ajakirja eelmise numbri algusjutt lõppes lootusega, et Brüssel ei keelusta tõuaretustoetuse maksmist. Läks õnneks ja aretusühingud võivad mõelda investeerimisele oma tegevusesse. Ainult kui kauaks?
Selles numbris avalikustatakse veiste ja sigade jõudluskontrolli tulemused. Edu saatis piimakarjakasvatajaid - eesti holsteini tõugu lehmad lüpsid 7069 kg ja eesti punast tõugu lehmad 6338 kg. Eesti maatõugu lehmade piimatoodang langes veidi. Eestis suurenes keskmine piimatoodang 353 kg, kuid 7000-st jäi ikkagi 138 kilo puudu. Selle võib kirjutada kuiva suve arvele ja kinnitada, et piimalehmade geneetiline toodanguvõime pole veel realiseeritud.
Viimase kuue aasta kiire edu, keskmiselt saadi piima enam 317 kg aastas, on saavutatud eeskätt uuele söötmistüübile ja vabapidamisele üleminekuga. Sihipärane aretustöö oleks taganud vaid poole sellest. Kahju, et arusaamine piimalehmade õigest söötmisest ja pidamisviisist jõudis loomakasvatajate teadvusesse alles XXI sajandi alguseks. Juba 30 aastat tagasi tõestas pm-knd Manivald Metsaalt (juhendas professor Ants Ilus) Piistaojal, et söötmise ümberkorraldamine andis samadelt lehmadelt lisaks 3000 kg piima ja 160 kg piimarasva, kusjuures piima rasvasisaldus suurenes 0,4% võrra. Ja seda lõaspidamisel. Kui oleks muudetud ka pidamisviisi? Kahjuks ei usutud ja arvati, et 10 000 kg piima on lihtsam kahelt lehmalt saada. Piimakarja geneetiline tase võimaldas seda saada aga ühelt lehmalt. Aga kuidas edasi? Selleks on vaja täppiskatseid, sest Põlula katse tekitas söötmistüübis kahtlusi piima koostises. Katsejaam on hädavajalik.
Sigade jõudluskontrolli andmed viitavad jõudlusnäitajate stabiliseerumisele. Elussigade pekipaksus on saavutanud praktiliselt miinimumi, kuigi katsetapmisel on searümpade lihassilma pindala tagasihoidlik. Liha kvaliteedi ega söödaväärinduse and- meid pole aretajatel kasutada. Need oleksid kasutuses, kui kontrollkatsejaam oleks jätkuvalt töötanud.
Ajakirjas on neli artiklit, mis käsitlevad Kehtna osa tõuaretuses, katsetöös ja majandamises. Kui suurmajandi õigusjärglasel Kehtna Mõisa OÜ-l läheb edukalt ja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu on liider tõuaretuses, siis katsetööst kirjutatakse vaid minevikus, ettekanded 20. aprillil Kehtnas samaviisi. Katsejaamad saavad mälestuskivi, nagu lahkunule omane.
Valuliselt kulges katsejaamade sulgemine, kuid uue avamine on veelgi raskem rahaliselt. Katsejaama vajadusest on seakasvatajad juba aru saanud.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2006. aastal

Veised
4 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2006. aastal
7 E. Siiber. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kujunemine
10 K. Kalamees, K. Lepik, M. Kallaste. Eesti maakarja aretust edendanud isikud

Sead
13 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2006. aastal
16 V. Vare, O. Saveli. Emiste viljakus tootmisfarmis
18 K. Eilart. Tagasivaade seakasvatuse katsejaamade tegevusele Eestis

Lambad
24 P. Piirsalu. Lambakasvatajate seltsi juhatuse külaskäik Pärnumaale

Linnud
25 K. Vikat. 40 aastat kaasaegset munakanade jõudluskontrolli Kehtnas

Söötmine
26 H. Kaldmäe. Vasikate energia ja proteiinivajadus esimestel elukuudel

Riik
28 K. Uuskam. Tõuaretusinspektsiooni osa põllumajandusloomade aretuses

Kroonika
30 H. Past. Kehtna koolid ja teadusasutused läbi aastakümnete
33 M. Piirsalu. Rahvusvaheline seminar põllumajandusühistute võimalustest
34 O. Saveli. ETLLi aastakoosolekul

PDF