TÕULOOMAKASVATUS

2006-3

Hea lugeja!

Tavapärane puhkuste aeg, kuiv ja kuum suvi on möödas, loodus kahandab niiskuse puudujääki. Ilm on heitlik, kuid laseb sügistöid teha. Põllumeeste masinapark on tugevnenud, teraviljasordid vastupidavamad. Rohusöödaga on keeruline. Paljusid on päästnud eelmise aasta söödavarud, sest suvine karja- või rohumaa ei andnud paljudes piirkondades isegi kolmandikku loodetavast saagist. On räägitud oodatavast näljaperioodist, karja hävitamisest. Kardan, et mõned ajakirjanikud või väljaanded on lihtsalt sensatsiooninäljas, isegi nälg müüb. Kindlasti tuleb mõnes karjas loomade arvu kahandada. Vanasti oli taludes tavapärane, et suvel paisunud karja arv tuli viia vastavusse varutud söödakogusega. Praegu on majandamise võimalused avaramad: laenad, ostad või müüd.
Suve jooksul korraldati palju aretusalaseid üritusi. Arusaadavalt oli ajalooline sündmus Tori hobusekasvanduse 150. aastapäev. Korraldus oli ladus, külastajaid arvukalt, rasketest aegadest ollakse üle saamas. Nelja täku tall oli komplekteeritud, märade koosseis lootustandev. 35 sugumära kuulub veelgi riigile. Kahjuks ei pidanud riik ajaloolist üritust nii tähtsaks, et toetada korraldust. Seevastu Viru-Nigulas peetud eesti raskeveohobuste päeval "kullati" hobusekasvatajad suveniiride ja kingitustega üle. Omavalitsuse, firmade ja ettevõtjate suhtumine oli hoopis teine, lisaks mõnesaja pealtvaataja tuline kaasaelamine.
Vissikonkursid on kaasa tõmmanud arvukalt ärifirmasid, kellele on heaks reklaamiks kohal olla ja kinkida oma kaubanäidiseid parimatele veisekasvatajatele. Probleemiks aga jääb farmerite tühine arv pealtvaatajate hulgas. Mõnevõrra püütakse seda kompenseerida Tõulooma ürituse külastamisega Ülenurmel.
Suve hakul pöördusid aretusühingud oma probleemide ja lahendusettepanekutega Veterinaaria- ja Toiduameti peadirektori ning PRIA peadirektori poole, sellest informeeriti ka põllumajandusministrit. Vastas VTA peadirektor, kuid ametnike poolt koostatud monotoonne tekst tõestas nende õigust kontrollimisele, mida pole keegi vaidlustanud. Põhiprobleemidele püüti vastus anda hilisemal nõupidamisel, kus osales ka põllumajandusministeeriumi asekantsler. Lootus pandi sügisel väljatöötamisele tulevale aretusseaduse uuele redaktsioo- nile. Viga pole ka praegu kehtival tekstil, vaid selle tõlgendustes. Hobusekasvatajad on pöördunud halduskohtusse. Oleks loogiline, et kontrollija teravus vastaks tema kompetentsusele. Kontrollijad on samuti inimesed, seega ekslikud, kuid seda tuleb ka tunnistada. Vastastikune austus on edasiviiv.

O. Saveli


Eesti holsteini VISS 2006 Juuni koos Tartu Agro AS võistkonnaga (A. Juus)

Sisukord

Loomakasvatus
   2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2006. aasta I poolaastal

Geneetika
  4 E. Kalm. Loomade geneetiliste ressursside säilitamise lähtepunktid (eriprogramm)

Veised
  7 T. Põlluäär. Saare maakonna ja eesti punase tõu vissid valitud
10 T. Bulitko. Eesti holsteini VISS 2006
13 K. Meyn. Veise ja seakasvatuse areng, olukord ja perspektiivid Saksamaal
15 E. Kalm. Angli tõu aretusprogrammi konkurentsivõime säilitamine genoomanalüüsi kasutamisel

Sead
15 A. Põldvere. Noorkultide rümpade hindamine 2002-2005

Jõudluskontroll
20 K. Ilves. Jõudluskontrolli Keskusel on õigus ICARi eritemplit kasutada

Hobused
21 A. Kallaste. Noorhobuste jõudluskatsete kokkuvõte
24 A. Kallaste. Hobuste sõidu-ja veokatsed Tori Hobusekasvanduses
24 A. Kallaste. XII eesti raskevohobuste päev

Kroonika
25 T. Põlluäär. Kõige mõjukam veiste näitus Rootsis
26 K. Kalamees. Maakarja kasvatajad Lätis
27 V. Tikk. Linnukasvatajate nõupidamine Saarjärve ääres
28 V. Tikk. Meenutades professor Cerelius Ruusi
29 O. Saveli. Tõuloomad 10. korda Ülenurmel
31 T. Bulitko. Euroopa holsteini aretusorganisatsioonide tippjuhid Eestis

PDF