TÕULOOMAKASVATUS

2006-1

Loomakasvatus kontsentreerub

Viisteist aastat on Eesti olnud taas peremees omal maal, kuigi viimasel kahel aastal on oma õigustest päris suur osa ära antud. Õnneks on põllumehele eriti rasked aastad möödas ja Euroopa Liidu rahalised toetused on võimaldanud eri projektide kaudu investeerida põllumajandustootmist, aga ka lihtsalt maaelu ja loodushoidu.
Loomakasvatuse arengu piirjooned hakkavad selginema. Piimakarjakasvatus kontsentreerub suurtesse üksustesse, sest 2005. a ehitati vähemalt 10%-le piimalehmadest uued vabapidamise, elektroonilise infokogumisega lüpsiplatside ja mahukate lägahoidlatega külmlaudad, kus on mõnisada lehmakohta. Piimalehmadele need pidamistingimused sobivad ja vabalt täisratsioonilist sööta saades pole 700-800-kilone toodangutõus aastas haruldane. Aga väsimatud Lea ja Hillar Puur tõestavad 32 lehmaga talukarja sobivust oma järjekordse rekordi, 11 325 kg-ga. Riigi keskmisena 6509 kg jõudluskontrolli lehma kohta sisendab usku jõuda paari aastaga 7000 kg-ni. Päris uskumatu on aga lugeda ajakirjast, et 2005. a oli Eestis 12 karja, kus piimatoodang ei küündinud 2000 kiloni. Mida on siin mõõta - demokraatiat? Need karjad tuleks anda loomakaitseseltsi kontrolli alla.
Ka seakasvatus kontsentreerub, sest 2005. a on vähenenud kuni 100 emisega karjade arv 2 korda, sellega suurenes aga üle 400 emisega karjade osatähtsus 15%-lt 25%-le. Viimastes on märgatavalt parem ka emiste viljakus. Eri staatusega karjades praegu registreeritavad elussigade andmed ühtlustuvad, aga ees seisab aretustöö hoopis keerukam osa - lihaomaduste ja söödakasutuse parandamine. Selleks napib andmeid või puuduvad need hoopis.
Linnukasvatussaaduste tootmine on juba aastaid koondunud mõnesse suurfarmi. Jäänud on vaid munakanade ja broilerikasvatus, teisi linnuliike kohtab vaid taluõuedes. EL ja rohelised püstitavad oma nõudeid, mis hakkavad tootmise efektiivsust alandama. AS Tallegg alles kosub salmonelloosipuhangust, kui õhus on linnugripi oht, mis teeb tarbija ettevaatlikuks ja saaduste müügimahud vähenevad.
Meedial on siin oma osa. Inimeste teadlikkuse arendamine on vajalik, aga paanika õhutamine pole asjakohane. Linnuränne pole alanudki, aga surnud lindudelt leitakse ohtlikku viirust Vaiksest ookeanist üle Vahemere Põhjamereni. Rände ajal peaks küll algama surnud lindude sadu. Ettevaatus on muidugi asjakohane. Ei kuule eriti hullulehmatõvest, aga Creutzfeldti-Jakobi tõbe esineb inimestel nagu vanasti. Infopandeemia on ka ohtlik. Liialt palju on lehepinda ja eetriaega, mida ei suudeta sama info korduva keerutamiseta täita. Kainet mõistust ja asjalikku ettevaatust!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2005. aastal

Veised
  5 K. Kalamees. Eesti maakarja pullid ja spermavaru
  7 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli tulemustest 2005. aastal
10 O. Saveli, M. Voore. Põlula katselehmade piimajõudluse lõplikud tulemused

Sead
13 R. Kaselo. Aasta seakasvataja 2005
14 K. Kersten. Sigade jõudluskontroll 2005. aastal
17 K. Meyn. Seakasvatuse olukord ja perspektiivid Saksamaal
18 E. Kalm. Sigade liinide suuruse optimeerimine
19 C. Edel. Sigade jõudluskontrolli aktuaalsus

Linnud
21 M. Piirsalu. Linnukasvatusprobleemid teravalt päevakorral
23 H. Tikk. Varsti saab poest vutiliha

Karusloomad
24 L. Taaler. Tšintšiljakasvatajad õppisid Taanis nahku hindama

Hobused
25 A. Kallaste. Varsa-aasta 2005
26 Ü. Metsmaker. Eesti hobusekasvatajate infopäev Kuressaares

Lihatööstus
27 A. Alt. Väikeste tapamajade tootmisvõimsused 2005. a

Kirjandus
28 H. Tikk. Üks loomakasvatajatele vajalik käsiraamat

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus
29 O. Saveli. Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu aastakoosolek

Seminarid
31 A. Pentjärv. Seminar Pühajärvel
32 O. Saveli. Tõuaretusalane seminar Tartus

PDF