TÕULOOMAKASVATUS

2004-4

Hüvasti Loomakasvatus- instituut!

Eesti Põllumajandusülikoolis kehtestub 1. jaanuarist 2005 järjekordse reformikava alusel uus struktuur. Kaovad teaduskonnad ja senised teadusinstituudid. Nende asemele luuakse 5 instituuti kui teadus-arendusasutust, sealhulgas veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Küllalt tuttav kombi- natsioon ELVI-ajast. Erinevus vahest selles, et veterinaariaosakonda esindab teaduskond. Direktoriks määrati patoloogilise füsioloogia lektor veterinaarmeditsiinimagister Toomas Tiirats. Kandideeris ka linnukasvatuse lektor, vastne põllumajandusdoktor Jaanus Hämmal, kellega konkursikomisjon vaid kirja teel suhtles.
Juba 15 aastat tagasi oli selge, et ülikooli funktsioneerimiseks on vaja suuremaid struktuuriüksusi, kus teadus- ja õppetöö on tihedas kontaktis ning väljund praktikasse on nõuandetegevus. Kahjuks polnud juhid isemajandamiseks veel valmis. Viimase reformi motoks on olnud teaduspõhine ülikooliharidus. Tegelikult moodustuvad ka kaks iseseisvat tehnika- ja majandusalast instituuti, kus aga tea- dusfinantseeringu osatähtsus on marginaalne.
Loomakasvatusteadlased on juba läbinud 10aastase isemajandamisperioodi, millest on saadud piisav kogemus loodavatele instituutidele. Seetõttu teeb uus liitumine murelikuks, kuidas säilitada loomakasvatuse eriala. Ühisinstituut peab käigus hoidma loomaarstiõppe akrediteerimise nimel üle 100 miljoni väärtuses lisandunud hooneid ja aparatuuri. Teadussummade osa on neil väike, loomaarstiõpe kompromissitu ja kallis ning infrastruktuuri lisafinantseeringutest pole siiani midagi kuulda. Aruteludel esitatut ei arvestatud.
Nüüd on käes ülikooli nimemuutmine. Tundub, et mujal hariduse saanud juhtkonna liikmetele on põllumajandus nimes ebamugav, sest selle ala mured ja tegijad on liialt võõrad. Maa on omasem. Kunagi vaieldi uue erakonna nime üle, kas kirjutada Eesti ja maa kokku või lahku. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool on määratletud, äkki Eestimaa Ülikool oleks paremini liitnud ka maa siia juurde.
Elame optimistlikult ka järgmise reformini.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatuse 9 kuud

Veised
3 M. Uba. Aretusväärtuse üldindeksi abil piimatootmine tulusamaks
7 T. Bulitko. Avarad võimalused holsteini aretuses
9 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid ja näitustest osavõtt 2004. a
12 A. Suurmaa. Lihaveisekasvatajate tänavused tegemised

Sead
13 M. Kruus. Eesti Tõusigade Aretusühistu liitus tõuaretajate Euroopa foorumiga

Hobused
14 A. Kallaste. Hobuste jõudluskontroll
16 H. Peterson. Hobusekasvatajate 3. kongress Venemaal

Linnud
17 M. Piirsalu. 85 aastat Eesti Linnukasvatajate Seltsi
20 V. Tikk. Rohkem osavõtjaid, aga vähem teadust...

Lambad
21 V. Tartes. Eesti Lambakasvatajate Seltsis

Mesilased
22 P. Pihlik. Karpaati mesilane - tagasi Eestis

Teadus
23 K. Ling. Tervislike piimatoodetega Euroopa Liidu turule
24 O. Saveli, M. Voore. Põlula katsefarmi lehmade piimajõudlus
25 M. Voore, O. Saveli. Sigimisrütm mõjutab piimatootmise kulusid

Kroonika
27 O. Saveli. Konkurss "Aasta Põllumees 2004"
29 Holsteini legendid (algus 2/04)
30 T. Põlluäär. Itaalia 59. rahvusvahelisel põllumajandusnäitusel
31 O. Saveli, E. Orgmets. Bledi konverentsist osavõtjad farmides
32 Uued loomakasvatusteaduse magistrid 29.10.2004


A. Juusi foto

 

PDF