TÕULOOMAKASVATUS

2004-1

Hea lugeja!

Käes on 2004. aasta, Eestist saab NATO ja Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Avanevad, õigemini kaovad piirid lisaks 15 riigile veel 10 riigiga. Euroopa Liidu piir ühineb Eesti idapiiriga. Tekib ühesuguste reeglitega suur majandusruum, kuhu võiks Eesti oma põllumajandussaadustega tormata. Aga millega? Ületootmist pole, kui ehk, siis piimasaaduste osas. Toimub ilmselt veelgi suurem kaupluselettide mitmeriigistumine, mille arvel võib Eesti toode minna mujale, vaatamata sellele et nende saadustega isevarustamine on alla 100%.
Turureeglid nõuavad toote igapäevast kohalolekut kauplus(t)es, muidu loobutakse sellest või unustatakse. Sellisel turul püsimine eeldab aga toote suurt kogust. Eesti väiksus hakkab siin võimenduma veelgi märgatavamalt kui seni. Nn atraktiivsed tooted toovad kuulsust messidel, aga turule jäämine sõltub kauba kogusest. Jääb üle vaid rõhutada - tarvita kodumaist.
Arvestama peab muutustega ka tõuaretuses. Teiste riikide aretusfirmade tulek on kindel. Senine aretusseadus küll varjatult kaitseb meie firmasid, kuid konkurentsiseadus ei luba takistada teiste firmade tulekut. Paljude riikide "saadikud" on juba kohal farmiomanikena. Sügavkülmutatud aretusmaterjal, aga ka elusloomad leiavad tee Eesti farmidesse. Ei kaitse siin enam Eesti veterinaarnõuete suurem ranguski. Soomlased püüdsid takistada, aga tulutult. Jääb üle kohaneda uute oludega ja püsida konkurentsis.
Lootus on minna idaturule. Ostjafirmad küsivad sadadesse ulatuvaid partiisid. Kuid ei piisa pakutavaid tõunoorloomi, sest veiste ja sigade arv on kokku kuivanud. Võtab veel aega, et stabiliseeruksid poliitilised suhted ja turunõuded. Sellega tekiks loomakasvatajatel kindlus kasvatada noorloomi ekspordiks. Võrreldes lihaloomade hinnaga on tõumüügi tulukus seni veel kordi suurem, mis võimaldaks investeerida tootmise arendamisse.
2003. aasta ei toonud loomakasvatusele midagi erilist. Ajakirjas on ülevaade loomakasvatusest ja lisaks jõudluskontrolli andmed. Veise- ja seakasvatuses oli väikesi nihkeid paremusele, kuid mitte sel määral kui mõned aastad tagasi. Põlva POÜ võttis kontroll-lüpsi (67,1 kg) ja 305 päeva toodangu (15 545 kg) rekordid oma nimele. Tahaks loota, et 2005. aasta alles näitab, milleks Eesti loomakasvatajad võimelised on, sest käesolev aasta saab keerukas olema seoses üleminekuga Euroopa Liitu. EDUKAT KOHANEMIST!

Olev Saveli


A. Juusi foto

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2003. aastal

Veised
  4 M. Uba. Lisavõimalusi piimatoodangu suurendamiseks
  6 A. Meier. Eesti holsteini pullide hinnang
  8 T. Bulitko. Profil - vanim elusolev aretuspull
10 T. Põlluäär. Eesti punaste pullide hinded on paranenud
11 K. Kalamees. Eesti maakarja olukord 2003. aastal
12 M. Metsaalt. Eesti kohalik kari taludes möödunud sajandi alguses

Sead
13 V. Olsson, K. Andersson, I. Hansson, K. Lundström. Mahedalt ja tavapäraselt toodetud sealiha kvaliteedi erinevused

Linnud
16 M. Piirsalu. Rohelised ja loomakaitsjad võitluses kanade puurispidamise keelustamise eest

Jõudluskontroll
17 A. Pentjärv, K. Kersten. Jõudluskontrolli tulemustest 2003. aastal

Taastootmine
21 J. Samarütel. Lehmade sigimist mõjutavad faktorid

Hobused
24 EHS. Sugutäkkude paiknemine 2004. aastal

Seadusandlus
26 K. Reili. Eesti Maalamba Ühing ei saanud Veterinaar- ja Toiduameti tunnustust

Referaadid
27 T. Põlluäär. Aretustöö on suunatud kasutusea pikendamisele

Kroonika
28 T. Bulitko. Parimad piimatootjad 2003. aastal
30 O. Saveli, I. Kallas. Euroopa holsteinide konkurss Brüsselis

PDF