TÕULOOMAKASVATUS

2003-4

Euroopa Liit ootamas

Septembri esimene laupäev tõi Eesti kaunimad tõuloomad ja nende austajad Ülenurmele. Ilm ei vedanud alt, ajakava klappis ja esindusring oli kodune. Märgatavalt on paranenud esitletud tõuloomade välimik ja esinemisvalmidus. Esmakordselt toimus eesti maatõu lehmade konkurss. Tanel Bulitko valis parimaks Niiu Pajumäe talust. Konkurssi jälgis Eesti vanim lehm Õõda (21 a) Lanksaare talust, kelle viimased elupäevad kulgevad EPMÜ loomakliinikus pikaealisuse põhjuste tuvastamisel.
Augusti lõpus ja septembri alguses olid poliitilised ringkonnad väga ärevil. Sõideti kõik maakonnad läbi. Oli lubatud liituda, aga äkki rahvas ei tahagi? 14. septembril rahvas loiult tahtis. Mida sa ikka teed, kui esindajad nõusoleku andnud. Põllumehed on pettunud, et soodsaid EL põhimõtteid rakendatakse alles liitumisel. Seni on valitsused teinud valiku, mis nende poliitiliste kokkulepetega sobivad. Veelgi huvitavam diskussioon käib presidendi otsevalimise üle. Võib saada rahvalt liialt tugeva mandaadi, millega käib äkki Riigikogustki üle, rääkimata valitsusest.
Eestis on rahva sõnal kaalu iga nelja aasta järel üks kord, mil võib otsustada, kas riigikoguja(te)l oli õigus vastu võtta peale "palga" lisasoodustusi määral, mis ületavad kordi Eesti keskmist palka, rääkimata pensionäride toetusega võrreldes. Kas Hummeriga vallatlenud ülempolitsei võetakse maha? Ei juhtu. Väikesi vallatlusi tuleb ikka ette. Koalitsioon tõmbleb. Kaua kestab? Äkki on rahval ükskõik? Oleks hull olukord küll.
Millega läheme Euroopa Liitu? Kahjuks põllumajanduse toetamises jääb probleemiks, mida toetada. Õnneks toetatakse pindalaühikuid, mitte toodanguühikuid. Viimase tasemed ja loomade arv vähenevad ka 2003. aastal.
Kaua on vaieldud piimatootmise sesoonsuse üle. Töötlejad kiruvad suvist ületootmist. Suvel on lihtsam piima toota, ka kevad-talviseid poegimisi on rohkem. Mis vähendaks piimatootmise sesoonsust? Ikka kindlapiiriline sesoonne hinnamuutus Soome näitel. Aga Eestis oli piima kokkuostuhind kolme kvartali jooksul sama, kahjuks 1997. aasta tasemel.
Mis saab 1. mail 2004? Ühe ööga peab piimahind kasvama krooni või kahe võrra. Rääkimata veiselihahinnast, mis peab kahekordistuma. Või hoopis linnulihahind langeb? Ei usu! Küll leitakse võimalus nn üleminekuperioodiks.
Mis saab sealiha impordist ja sigade ekspordist? Või jääbki Eestisse Soome seakasvatus (EKSEKO) ja lihatööstus (Rakvere) ning linnukasvatus (Tallegg) ja piimatööstus (Laeva+Võru)? On ka üritajaid teistest riikidest. Sisse murravad kõik võrdõiguslikena.
Aga Eesti- e kodumaine? Vaatamata püüetele kipub jääma teisejärguliseks. Uhkustundest jätkatakse. Olgu selles õnne!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2003. aasta 9 kuuga

Veised
3 T. Bulitko. Holsteini mullikate eksportimisel soodsad võimalused
5 T. Põlluäär. Eesti punase tõu aretusmaterjal 2004. aastal
8 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2003. aastal

Linnud
9 M. Piirsalu. Linnuliha tootmine ja tarbimine tõusuteel

Pidamine
15 J. Kaihilahti, I. Veermäe, V. Poikalainen. Lüpsikarja vabapidamisest

Jõudluskontroll
18 M. Uba. Uuendused jõudlustunnuste geneetilises hindamises

Reisikirjad
21 V. Tikk. Baltimaade ja Soome linnukasvatajad kogunesid 11. korda
22 H. Tikk. Muljeid Ukraina IV linnukasvatuskonverentsilt

Kroonika
23 O. Saveli. TÕULOOM 2003 Ülenurmel


A. Juusi foto

 

PDF