TÕULOOMAKASVATUS

2003-2

Hea lugeja!

Eelmise ajakirja eessõnas muretsesime lehmade arvu ja piima kogutoodangu suurest vähenemisest 2002. aastal. Selle aasta 1. kvartalis on fikseeritud juba sama suure lehmade arvu vähenemine. Aga 3 kvartalit on veel ees.
Pärast rasket 1999. aastat on järjekordse löögi all seakasvatus. Süüdi on Poola. Elusmassi omahinna tasemel imporditud sealiha hind "sööb" oma tootjad välja. Samas eksporditi 2002. aastal Eestist Lätti 67 200 siga. Selline kogus sealiha (ca 5000 t) pidanuks mahtuma Eesti turule ja viima riigi lihaga isevarustuse 70% piirimaile. Euroopa Liidu riikides on see 110% lähedal. Järelikult 10 aastat sassis olnud turusuhted jätkuvad, ilmselt veel terve aasta. Seejärel lööb Brüssel oma korra majja, olenemata, kas meeldib see Eesti poliitikutele või mitte.
Loomakasvatussaaduste tootmise kogumahud kahanevad ja varem teisi vabariike toitnud Eesti jääb järjest enam sõltuvusse liha- ja lihasaaduste importi- jatest.
Kõik need protsessid löövad Eesti tootjaid põllul ja laudas. Loobujaid on palju, pankrotte samuti. Lihatööstused ja jõusöödatehased "ostavad" tootjaid võlgade katteks kokku. Samas püüame propageerida ühistegevust nagu Saksamaal, Taanis ja mujal ELis. Välja kukub ikka vastupidi, ühistegevus Eesti moodi.
Koolitus on investeering tulevikku, mille selgus on ilmselt teada riigi esindajatele. Eesti Põllumajandusülikoolist tellitakse 7 (loe: seitse) loomakasvatuse eriala lõpetajat aastas. Keskastme erialaõpetus on lõpetatud ammu. Korraldatakse vaid üksikuid täiendõppekursusi juba töötavatele loomakasvatajatele.
Põllumajandusteadus Eestis on rakendusliku väljundiga, eriti vajalik viimastel aastatel, kui välisfirmade eestlastest esindajad kiidavad ikka oma firmatoodangut. Põllumees vajab neutraalset ja objektiivset hinnangut. Kes seda peaks andma? Ikka teadlane. Kui loomakasvatus moodustab põllumajandussaaduste kogumaksumusest üle 60%, pidas põllumajandusministeeriumi nõukogu õigeks eraldada loomakasvatuse rakendusuuringuteks alla 25% aasta kogusum- mast. Lihatootmise projektis eelistati sigade enteropaatiate diferentsiaaldiagnostikat sea- ja veiseliha tootmise uurimisele.
Nii on olukord loomakasvatuses, kui ees seisab veel 12 vaba kuud.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2003. aasta 3 kuuga

Veised
  3 T. Põlluäär. Eesti punase tõu aretusmaterjal
  5 K. Kalamees. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi üldkoosolek
  6 I. Kallas. Kuues ülemaailmne holsteini klassifitseerijate seminar
  7 T. Bulitko. Ülevaade eesti holsteini tõu aretustööst 2002. aastal

Hobused
11 H. Viinalass. Hobusekasvatusest Euroopa Liidus ja Eestis

Söötmine
19 H. Kaldmäe. Lehmvasikate kasvatamisest
21 S. Tölp. Söötmise mõju tiinestumisele

Piimandus
24 M. Henno, D. Neerot. Piima kõrge külmumistäpp - kas kindlasti võõrvesi?
25 I. Kübarsepp, M. Henno. Piima laapumisomadused Põlula katsefarmis

Seadusandlus
28 K. Reili. Aretusühingu, jõudluskontrolli läbiviija ja ohustatud tõu säilitaja tunnustamine

Referaadid
29 E. Schallenberger. Mullikamastiidi vältimise ja käsitlemise alternatiivid

Kroonika
29 T. Põlluäär. Rahvusvaheline Punase Lehma Klubi konverents
30 H. Peterson. Alfred Niilo 100 (8. 06. 1903...30. 08. 1987)
31 H. Peterson. Lydia ja Rudolf Saveli - 90 aastat sünnist


A. Juusi foto

 

PDF