TÕULOOMAKASVATUS

2003-1

Eelmine valitsus minekul

Mõtlema paneb, kas Eestis keegi millegi eest kellegi ees vastutab. Sageli kuuleb, et ainukeseks otsustajaks on rahvas, ja sedagi iga nelja aasta tagant. Kas pole ikka liiga harva? Sai raudteid müüdud, reisirongid seisma pandud, talvel kruusateid ehitatud. Elektrijaamade müük jäi pooleli. Rahvas tegi uue valiku, jättes päris mitmed "kuulsust" kogunud kandideerijad välja, osa loobus kandideerimastki. Mis siis? Aga süüdi pole keegi. Rahvas karistas erakondi rohkem kui poolte mandaatide äravõtmisega. Vaatamata sellele kutsub uus erakond neid isegi valitsuse moodustamise läbirääkimistele.
Võiks küsida ka teisiti: kas mingilgi riiklikul institutsioonil on muret või vähemalt kohustus muretseda, näiteks põllumajandusliku tootmise pärast, eriti, kui miski läheb allamäge. Tundub, et ei.
Meediast on lugeda või kuulda, et piimatootmine on Eesti prioriteet, eriti Euroopa Liitu jõudes. Hädasti oli vaja 900 000 või isegi 1 500 000 tonni piimakvooti. 2002. aastal aga piima kogutoodang vähenes üle 9% ja jõudis 620 700 tonni tasemele, mis veelgi halvem, lehmade arv vähenes aga 15 700 võrra. See arv oleks isegi suurem olnud, kuid lihatööstused ei suutnud enamat. Valitsus ei tohtivat sekkuda, aga pidavat looma tingimusi tootmise arenguks. See kajastus hoopis piimatootjale rangemate nõuete kehtestamises põllumajandusministri poolt. Sama määruse projekti tegime ettepaneku uuendada piima kokkuostuhinna kujundamise aluseid, mitte hinda ennast. Aluseks olnuks valgu- ja rasvakogus piimas, mis taganuks objektiivsema hinna. See jäi kinnitamata. Piimatööstused said veelgi õigusi juurde. Ka demokraatia on Eestis ühepoolne, nagu vabaturu tingimustes pooljuhina töötav riigipiir.
Neli aastat tagasi lootsime, et asutakse leevendama juba 1992. aastast tehtud ebakompetentseid otsuseid. Kahjuks linnriigi loomine jätkus. Ehk "valitud korral" on enam õnnestumisi, kui ainult liigselt laiapõhjaline koalitsioon ei saa takistuseks.

Olev Saveli

Toimetus vabandab!
Eelmises Tõuloomakasvatuses (4/2002) lk. 5 tabel 1 on vahetusse läinud OÜ Vändra 1. ja 2. laktatsiooni näitajad.

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2002. aastal

Veised
5 T. Bulitko. Parim piimakarjakasvataja aastal 2002 - Elle Kivistik
6 K. Kalamees. Eesti maakarja aretuspullid
7 O. Saveli, T. Kaart. Põlula katsefarmi piimajõudlus
8 O. Saveli, M. Voore. Põlula katsefarmi piima tootmiskulud
11 H. Kiiman. Somaatiliste rakkude arvu vähendamise võimalustest piimas

Sead
13 M. Piirsalu, T. Reede. Eestimaa seakasvatus 2002. aastal
16 A. Põldvere. Baasaretusfarmide noorkultide rümpade kvaliteet

Mesilased
19 P. Pihlik. Mesilasema kui tulukuse tõstja

Taastootmine
20 A. Valdmann. Eesti piimalehmade sigimise analüüs ja strateegiad selle parandamiseks

Jõudluskontroll
22 A. Pentjärv, K. Kersten. Ülevaade 2002. aasta jõudluskontrolli tulemustest

Seadusandlus
27 H. Viinalass. Põllumajandusloomade aretuse seadus põlvnemisandmete kontrollimisest
28 H. Viinalass. Veiste ja hobuste proovide käitlemine geneetiliseks ekspertiisiks

Referaadid
30 E. Siiber. Ungari põllumajandus reformijärgsel perioodil

Kroonika
31 T. Bulitko. Eesti tõuloomakasvatajate Ühistu uus struktuur
32 Eesti Põllumajandusülikoolil uus rektor


A. Juusi foto

 

PDF