TÕULOOMAKASVATUS

2002-4

Hea lugeja!

Ajakirja Tõuloomakasvatus viies aastaring saabki täis. Tagasivaates pakub heameelt asjaolu, et Eestis on olemas loomakasvatuslik ajakiri, kus igale loomaliigile on tähelepanu osutatud. Oleme püüdnud tasakaalus hoida loomakasvatusteadlaste ja praktikute tööde suhet. Toimetajatele on see olnud väga raske, sest teadlased on harjunud kirjutama, kuid praktikutega on keerukam. Aretusühistutes ja tõuseltsides on langenud publitseerimise kohustus enamasti tegevjuhtide õlgadele, kes on küllalt koormatud. Kõige suuremat andmebaasi omav Jõudluskontrolli Keskus on väga harva ajakirja kaudu loomaomanikele selgitust jaganud. Kuid viimase aja suurim arusaamine tuli noorpraktikult, kes tunnistas, et huvi ajakirja vastu on seda suurem, mida rohkem ise kirjutame. Suur tänu neile, kes on meile kaastööd teinud ning kerget ja kiiret sulge edaspidiseks!
Riigikogu võttis 6. novembril vastu uue põllumajandusloomade aretuse seaduse, mis hakkab kehtima 1. jaanuarist. Nagu märgib samas ajakirjas pr. Katrin Reili, suure- nevad uue seaduse alusel aretusühingute otsustusõigused ja väheneb riigi osa tõuaretuses. Seaduse alusel lõpetab Tõuaretusinspektsioon oma üle kümneaastase eksistentsi ja riigi funktsioonid tõuaretuses lähevad üle Veterinaar- ja Toiduametile. Muutub riigitoetuste taotlemise kord.
Kui aastaid on inspektsioon tegelnud veiste tõuaretusühingute ühendamisega, siis hobusekasvatuses on ridamisi tunnustatud uusi aretusühinguid, isegi traavleid aretatakse. Eesti hobuse aretus on nii riigi poolt ahvatlevaks tehtud, et paljud hobusemehed on üheaegselt kolme seltsi liikmed. Inspektsiooni peadirektor andis 22. novembril tegevusloa alles septembris loodud seltsile ja võttis 25. novembri käskkirjaga selle ära EHSilt, teades, et kõik tõuaretusühingud peavad 2003. a. esimeses kvartalis taotlema uue tegevusloa. EHSi tegevusest eesti hobuse aretuses võib lugeda samas ajakirjas.
Tõuaretusinspektsioon on väga palju teinud tõuaretuse korraldamiseks Eestis, aga viimase hetke suhete klaarimine teeb tõsimeelsed tõuaretajad nukraks. Jääb vaid loota, et järgmine institutsioon taastab demokraatlikule riigile omase avaliku dialoogi.
Tõuaretajatele soovime uueks aastaks optimismi ja edu ning harjumist uute nõuetega!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2002. aasta 9 kuuga

Veised
3 J. Marrandi, M. Piirsalu. Eesti piimandus Euroopa Liiduga läbirääkimiste valguses
5 A. Zeemann. Eesti punast tõugu lehmadel läheb Põlulas hästi
6 T. Põlluäär. Eri tõugude veresuse arvestamine eesti punase tõu aretuses
7 K. Kalamees. Eesti maakarja tõufarmid 2002. a
9 A. Leesmäe, M. Metsaalt, T. Bulitko. Uus piimarekord Piistaojalt

Lambad
10 P. Piirsalu. Lihalambatõugude aretusest Eestis

Mesilased
14 P. Pihlik. Mesilasema kui tulukuse tõstja

Söötmine
15 O. Kärt. Piima rasvasisaldust mõjutavatest teguritest
17 V. Sikk. Mineraalse toitumise mõjust lehmade sigivusele

Seadusandlus
19 K. Reili. Muutused põllumajandusloomade aretuse riigipoolses reguleerimises

Kroonika
21 M. Piirsalu. Linnukasvatajad teaduskonverentsil Vilniuses
22 Eesti Karusloomakasvatajate Seltsi tegemistest
23 H. Peterson, H. Pärtma. Hobuseüritustest aastal 2002
27 O. Saveli. Aasta põllumees 2002 valimine


A. Juusi foto

 

PDF