TÕULOOMAKASVATUS

2002-3

Hea lugeja!

Paar aastat tagasi alustati uue tõuaretuse seaduse ettevalmistamisega. Teadmata põhjustel kulus selleks tõesti palju aega. Võib tunnistada, et 2000. aastal kokku pandud, 2002. a juunis riigikogusse jõudnud ja 10. septembril maaelu komisjonis arutelule tulnud eelnõu projekt on parem eelmistest. Kohustus harmoniseerida ka tõuaretuse seaduslikkus Euroopa Liiduga aeglustas eesmärgile jõudmist.
Oma sisult on seaduse ideoloogia muutunud enam tõugu eitavaks, ametniku- ja kontrollikeskseks ning karistustlubavaks. Uue mõistena on sisse toodud ohustatud tõu säilitamine, mis seni haarab eesti hobust, eesti maatõugu veist ja eesti vutti. See nimekiri kindlasti täieneb, sest alla tuhande emaslooma ja kahekümne isasloomaga tõuge on teisigi (näiteks eesti raskeveohobune). Nende tõugude säilitamiseks on õigus taotleda riigilt tõuaretustoetust, aga samuti võib toetust taotleda tõuraamatu ja aretusregistri pidamiseks ning jõudluskontrolli läbiviimiseks. Seni pole kindel, kas ka tegelikku aretustööd (välismaise aretusmaterjali soetamist ja realiseerimist, hinnaliste isasloomade pidamist) toetama hakatakse.
Septembri esimesel laupäeval demonstreerisid tõuaretajad oma parimaid loomi ja linde Ülenurmel TÕULOOM 2002 üritusel. Kaunis ilm ja tuhanded külastajad toetasid loomaomanike püüdlusi. Arvukamalt oli sigu, küülikuid ja teisi karusloomi. Kahtlematult on paranenud tõuloomade tüüp, kehaehitus ja ettevalmistus esitluseks. Eri tõugu sigade lihavormid on paranenud. Uhke oli vaadata kahe veisetõu VISSide auringi. Hobuste majesteetlikkust süvendas koolisõidu demonstratsioon ja lõbusust etlandi ponide kadrill. Kaunimaks loomaks valiti eesti tumedapealine utt Harjumaalt Tiit Kaivo Sireli talust, ute perenaine sai kaela kauni sinirebasenaha.
Läbirääkimised Euroopa Liiduga on jõudnud lõpusirgele, kus ületamatuna püsib veel põllumajanduse peatükk. Nagu Eesti poliitikud 10 aastat tagasi ei tunne Euroopa Liit praegu huvi põllumajandustootmise arengu vastu Eestis. Vaja on võtta see väikegi turg oma ületootmise haardesse, las eestimaalased arendavad oma maaelu kuidagi teisiti. Tore küll! Väga valusalt seeditakse Eesti katseid kaitsta oma maad, turgu jm. See olgu EL seadustele vastav, aga võrdõiguslikkus teile ikka hiljem. Selline ongi väikerahva saatus, püüdes teistega koos suureks saada.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2002. aasta I poolaastal

Veised
  5 T. Bulitko Uut holsteini aretuses
  9 A. Zeemann. Suvi 2002 aretusühistus Eesti Punane Kari
  9 T. Bulitko. Eesti holsteini VISS 2002
11 O. Saveli, A. Meier. Punasekirju Stiller-Red ET eesti veisetõugude aretuses
13 I. Kübarsepp. Piima kaltsiumisisaldus Põlula katselaudas
19 O. Saveli, T. Kaart.. Teise laktatsiooni 100 ning 200 päeva piimajõudlus Põlula katsefarmis

Sead
20 A. Põldvere. Noorkultide rümpade kvaliteedi hindamine

Linnud
22 H. Tikk. Aretustööst eesti vutitõuga

Hobused
26 R. Kollom. Mis on Eesti sporthobune?
28 K. Alp. Kes on trakeeni hobune?

Referaadid
29 M. Thibier, H.-G. Wagner. Veiste kunstliku seemenduse maailma statistika

Kroonika
31 E. Lokk. Akadeemik Adolf Möldri elu ja tegevus
32 In Memoriam: Henn Elmet, Johannes Kuiv


A. Juusi foto

 

PDF