TÕULOOMAKASVATUS

2002-1

2002 - ühinemisaasta?

Veiste aretusühistute asutamisest möödub sügisel 10 aastat ja diskussioonidest nende ühinemiseks 6 aastat. Nüüd on lisandunud uus arutlusvariant: kuidas erastada Jõudluskontrolli Keskus. Probleemi pakub vajadus sõltumatu piimaanalüüside labori järele. On toimunud arutelud kitsas ringis, riigiasutustes ja kord ka ETLLis. Otsustav sõna on ikkagi loomaomanikel, kes seni on suutnud riigilt erastada kõik tõuaretuseks vajaliku.
Lehmade arvu kahe- ja veiste arvu kolmekordne vähenemine viimase 10 aasta jooksul on jätnud jõudluskontrolli vaid 102 621 lehma ning sama vähe veiseid on kunstlikul seemendusel. Arvestades näiteks Hollandi kogemust, oleks Eestis vaja aastas 1 eesti punast ja 2 eesti holsteini tõugu tipp-pulli, lisaks test- ja ootepullid. See on ühe aretusühistu jagu, mitte rohkem. Tahan kutsuda kõiki veisearetajaid üles, et teha ära üks tugev aretusühistu juba sel kevadel. Uus tõuaretusseadus lubab EL nõudel sisse kõik välismaised ärimehed, sellega konkurents tiheneb.
Jõudluskontrolli Keskus on loomaomanikele teenust pakkuv, mitte tõuaretust läbiviiv riiklik üksus. Riiklik teenindus on kummaline. Täisväärtuslikku teenindust saab anda (looma)omanikule kuuluv üksus. Tänu riigitoetusele maksavad loomaomanikud umbes 50% teenustasust, kuid kontrolliõigus puudub. Riik võttis maailma- pangalt laenu 9 mln krooni, et uuendada JKK arvutite riist- ja tarkvara ning piimalabori aparatuur. Selle tagasimaksmiseks kasutati tõuaretuse otsetoetust, mis kuulunuks aretusprogrammide, tõuraamatupidamise jm otse- toetuseks. Seega on loomaomanikud saamata jäänud otsetoetusega kaudselt juba teinud oma sissemaksed JKK erastamiseks.
Ajakirja sellest numbrist selgub, et 2001. a oli tööstustes piima rasvasisaldus 3,9% (M. Piirsalu), jõudluskontrollis 4,3% (A. Pentjärv). Seetõttu on sõltumatu piimalabori vajadus olemas. Labori haldajaks tahtvat saada piimatööstused, EPKK ja kuuldavasti ka mõned äri(mehed)firmad. JKK tükeldada on kahjulik Kui riik jätab piimalabori enda omandusse, võiks selle rentida aretusühistule, tagades labori sõltumatuse riikliku kontrolli kaudu. Põllumajandusministri kirjaga lubatakse erastada vaid JKK väliteenistus koos vajamineva vallas- ja käibevaraga. Kui mõeldakse väliteenistust kitsamas mõttes (töötajad maakondades, autod), siis antakse jõudluskontrolli erastamise käigus kohustused aretusühistule, õigused jäävad aga riiklikule JKKle. Õigused ja kohustused peavad olema tasakaalus samal tasandil. Edasine arutelu peaks andma sobivama lahenduse.

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2001. aastal

Veised
  6 A. Zeemann. Eesti punast tõugu aretuspullid aastal 2002
  8 A. Pentjärv. Piimaveiste jõudluskontrolli 2001. aasta tulemustest
10 O. Saveli, E. Orgmets, M. Voore. Põlula katselauda esmaspoeginute piimajõudlus 2001. aastal
11 A. Suurmaa. Lihatõugu veiste käitumine
12 E. Siiber. Põhjamaade aretusorganisatsioonid otsivad uusi koostöövorme

Sead
14 M. Piirsalu, T. Reede. Enim toodetakse Eestis sealiha

Söötmine
19 H. Kaldmäe, O. Kärt, M. Vadi. Kvaliteetse silo tootmisest
22 H. Kaldmäe, M. Vadi. Silo toiteväärtusest ja kvaliteedist viimastel aastatel

Taastootmine
23 K. Kalamees, O. Saveli, T. Kaart. Eesti maakarja lehmade poegimisvahemiku uuringust

Pidamine
25 A. Kaasik, R. Leming, T. Remmel. Veise- ja seakasvatusest pärinevad lämmastik, fosfor ja kaalium kui saasteallikad

Eesti Tõuloomakasvatuse Liidus
28 O. Saveli. ETLLi aastakoosolek

Kroonika
31 E. Lokk. Põllumajandusteaduste magistrikraade


A. Juusi foto

 

PDF