TÕULOOMAKASVATUS

2001-4

Hea lugeja!

Lõppemas on 2001. aasta. Valitud said VISSid, parimad loomad. Loomaüritused toimusid kõik, kuigi mõned nihkusid sügisesse. "Maaleht" ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda taastasid põllumehe konkursi. Enne taasiseseisvumist valiti aastate jooksul populaarsem põllumees, nüüd Aasta Põllumees (tulemusi vt lk 22). Vaatamata sellele, et seekord oli kandidaatide tutvustus mõnevõrra publitsistlik, andmestik ebaühtlane, tuleb kiita ettevõtmist. Loodame et konkurss saab traditsiooniks. Elutöö preemia läks Peeter Kibele (OÜ Estonia) ja Aasta Põllumeheks valiti Raivo Musting (Külmsoo talu Põlvamaal).
Mida on andnud mööduv aasta Eesti loomakasvatajale? Veisekasvatajatele pakub rõõmu, et lehmade produktiivsuse tõus jätkus ja esmakordselt ületatakse Eestis kõikide lehmade piimatoodangus 5000 kg piir. Jõudluskontrolli lehmade produktiivsus on ligi 300 kg veelgi suurem. Ei ole kaugel aeg, kus üksikud karjad ületavad 10 tonni rajajoone. Põlula katsefarmis (vt lk 7) püstitati 1. laktatsiooni rekordeid eesti holsteini tõugu Ammu (sünd Põlva POÜ) 12 318 kg ja eesti punast tõugu Holde (sünd AS Tartu Agro) 9765 kg. Tõugude rekordid on ka 1. laktatsiooni piimarasva ja -valgu kogutoodangud vastavalt 768 kg (Greta, Põlva POÜ) ja 745 kg (Meira, OÜ Allafar). Paljud eesti punase tõu lehmad on alustanud teist laktatsiooni ja seni suurim päevalüps on 54,9 kg.
Seakasvatajad suurendasid sigade arvu, sest sealiha hind oli soodne. Eestimaise liha defitsiit aga kestab. Valitsus teeb 2002. aastal panuse lihaveiste ja lammaste tõumaterjali sisseostule, milleks on tõuaretustoetuse projektile lisatud vastavalt 2+1 mln krooni. Hobitalude arengule tehakse ergutav süst. Tähtis on, et sisseostetavad loomad oleksid väärtuslikud ja nende järglased sobiksid põhikarjade laiendamiseks. Seda peaks toetusesaaja kinnitama allkirjaga lepingus.
Valitsus korraldab jälle ümber tõuaretuse juhtimist. Asutatud on Veterinaaria- ja Toiduamet, kinnitatud on peadirektor. Veterinaaria ja toidukontrolli osakonna kõrval saab kolmanda sambana seal koha ka loomakasvatus (sh tõuaretus).
Aasta jooksul on kujundatud tõuaretuse seaduse uut varianti. Aprillis said tutvuda eelnõuga ka tõuaretusühingud ja ETLLis vormistati ühised parandusettepanekud. Järgneva poole aasta jooksul on eelnõu muudetud, kuid tõuaretajatele arutelus osalemist pole pakutud. Kuuldavasti on muudatused märgatavad, eriti tõuaretustoetuste jaotamisel. Et oleks võimalik saada infot, lükati ETLLi koosolek edasi, kuid sinna riigiesindaja ei tulnudki. Kahju, et kõikjal toonitatav valitsuse läbipaistev poliitika muutub läbipaistmatuks ka tõuaretuses. Tõuaretus on töö tulevikule ega sõltu inimeste hetkesuhetest, arusaamistest ega arusaamatustest.
Tänada tuleb söötmisteadlasi, kes on suutnud läbi murda aastakümnete jooksul kujunenud konservatiivsest praktikast. Pole haruldus, kui piimafarmides aastane piimatõus ületab tonni piiri. Põlula katse süvendab usku paljudes piimakarjakasvatajates.
SAATKU ÕNN, USK JA ARMASTUS KÕIKI LUGEJAID UUEL AASTAL!

Olev Saveli

Sisukord

Loomakasvatus
  2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2001. aasta 9 kuuga

Veised
  3 K. Kalamees. Eesti maakarja pullid
  5 T. Bulitko. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu populaarsemad pullid
  6 M. Ots. Katse korraldusest ja läbiviidavatest uuringutest Põlula katsefarmis
  9 O. Saveli, E. Orgmets, M. Voore. Põlula katselauda esmaspoeginute piimajõudlus
10 O. Saveli, T. Kaart, K. Kalamees, U. Kaasiku, H. Pulk. Eesti veisetõugude aretuskomponentide hinnang
17 A. Suurmaa. Lihaveiste talvisest pidamisest

Sead
18 M. Rätsep. Kunstliku seemenduse kasutamine Eesti seafarmides kasvab järjekindlalt

Hobused
21 H. Peterson, H. Pärtma. Hobusekasvatajate juubeliaasta

Kroonika
24 V. Tikk. Muljeid Balti linnukasvatajate IX konverentsilt
26 O. Saveli. Konkurss Aasta Põllumees
27 S. Silm. Raivo Musting: Olen teinud ainult seda, mida oskan


Imetav emis                     A. Juusi foto

 

PDF